Graafik: hieroglüüfid vahetavad koolides Skandinaavia keeled välja

Üheksakümnendatel aastatel Eesti koolides puhkenud Skandinaavia keelte õppimise buum on vaibumas.  Kõige kiiremini on kasvamas hiina keele õppijate arv.

Jõhvi gümnaasiumi (koolis on vaid gümnaasiumi osa – toim) direktori kohusetäitja Tatjana Aidi sõnul otsustati hakata koolis hiina keel õpetama juba enne õppetööga alustamist 2015. aasta kevadel. «Otsustati, et loodava riigigümnaasiumi eripäradeks saavad Ida kultuur ja disain,» rääkis koolijuht. Ta lisas, et õpilaste huvi on jätkuvalt suur.

«Esimese sissejuhatava kursuse (hiina keel ja kultuur) said kõik kümnenda lennu õpilased. Õpilased, kes soovivad hiina keele õppimisega jätkata, saavad seda teha 11.-12. klassis,» rääkis Ait. Hiina keelt õpetatakse kolmandat aastat TLÜ Konfutsiuse Instituudiga sõlmitud koostöölepingu alusel ning see keel on õpetaja emakeel.

Soovijaid on, aga õpetajat....

Jõhvi gümnaasiumi juht Tatjana Aidi sõnul on soome keel ainus, mis jäi õpetaja puudumisel õpetamata. Foto Georg Kõrre/Postimees

FOTO: GEORG KÕRRE/PM/Scanpix Baltics

«Soome keelt oli plaanis pakkuda õpilastele algusest peale, kuid kahjuks ei leidnud me kohe sobivat õpetajat,» rääkis Ait. Sellest õppeaastast on koolis soome keele õpetaja ja keelt on võimalik õppida valikainena.

Koolijuht tunnistab, et valitseb üleüldine õpetajate puudus ja head soome keele õpetajat leida oli raske. «Isegi kui piirkonnas on erialaspetsialist olemas, ei pruugi ta suure töökoormuse tõttu kandideeridagi,» tõdes koolijuht. Jõhvi kooli soome keele õpetaja on pärit Tartust.

Koolijuhi sõnul tunnevad lapsed huvi soome, saksa, vene, prantsuse ja hispaania keele vastu.

«Soome ja saksa keele õpe on juba olemas. Plaanis on võimaluse tekkimisel jaapani keele kursust pakkuda,» rääkis koolijuht tulevikust.

Paarkümmend aastat jaapani keelt

Tallinna Järveotsa gümnaasiumis on jaapani keelt õpetatud alates 1993. aastast. Alates 1994. aastast on õpetajateks olnud jaapanlased ehk jaapani keele ja kultuuri kandjad. Koolijuhi Siret Paasmäe sõnul on jaapani keelt tulnud õppima Eesti eri paigust pärit õpilased, kes tunnevad süvitsi huvi nii jaapani keele kui kultuuri vastu. «Läbi aastate on ikka olnud ka neid õpilasi, kes on jätkanud oma õpinguid Jaapanis,» rääkis Paasmäe. Jaapani keele õppele on oma õla pannud alla Jaapani Suursaatkond Eestis.

«Olukorda, kus keeleõppe soovijaid on, aga õpetajaid mitte, pole koolil olnud – tänapäeval saab iga keelt õppida ka väljaspool kooli. Kool peab oluliseks kõiki võõrkeeli, eelistamata üht teisele,» sõnas Paasmäe.

Pragmaatilised valikud

«Skandinaavia keeled on samal pulgal teiste keeltega, mis pole loetletud võimalike esimeste võõrkeeltena. Seega nende õppimine teise või kolmanda võõrkeele või valikainena sõltub sellest, kas koolil on võimalust neid pakkuda ning kas õpilastel ja lapsevanematel on huvi neid valida,» rääkis haridusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Pille Põiklik.

Ta lisas, et vähem levinud keelte õpetamine on sageli keeruline, sest väikestele huvirühmadele on kulukas valikuid tagada. «Samuti teevad õpilased ja lapsevanemad pragmaatilisi valikuid, sest mõnd vähem esindatud keelt õppides võib tekkida raskusi selle õpingute jätkamisega, kui tuleb vahetada kooli,» lisas peaekspert.  

Väiksemate keelte valimist mõjutab ka inglise keele tugev staatus. «Tänapäeval saame naabritega asjad aetud inglise keeles ja nii on vähenenud vajadus ja motivatsioon näiteks läti või rootsi keelt koolis õppida,» tõdes ametnik. 

Ministeeriumiesindaja sõnul on Skandinaavia keelte õppimine püsinud enam vähem samas mahus viimased kümme aastat. Norra keelt on Eesti koolides õpetatud 2010/2011. õppeaastast kuni 2015/2016. õppeaastani, aga seda üsna vähesel määral. Samas seisus on ka taani keel, mida 2010/2011. õppeaastal õppis 14 last ja kahel järgneval õppeaastal vastavalt 20 ja 11.

«Rootsi keelel on olnud parem seis, kuid ka seda ei õpita eriti teise võõrkeelena, vaid pigem mittekohustuslikult. Saame tõdeda, et Skandinaavia keeli on tõesti meie koolides vähevõitu,» sõnas Põiklik. Ta lisas, et õnneks on huvilistel neid keeli võimalik õppida kõrgkoolides.

Hiina keeleõpe kogub Eestis populaarsust ja seda tänu Konfutsiuse Instituudile (Tallinna Ülikooli juures). «Näiteks teevad nad koostööd Kuressaare Gümnaasiumiga, kus 2016/2017. õppeaastal oli 154 hiina keele õppijat,» rääkis Põiklik.  Instituut toetab õpetajate leidmisel ja Eestisse toomisel.

Keeleõpet toetatakse välismaalt

Ametniku sõnul toetavad ka teised riigid toetavad enda keelte õpet ja populariseerimist Eestis moel või teisel. Näiteks on Rootsi Suursaatkond hiljuti enam tegelenud rootsi keele õppe populariseerimisega Lääne-Eestis. Prantsuse keele ja kultuuri õpet edendab Prantsuse Instituut, saksa keele osas teevad koolidega koostööd Goethe Instituut ja ka Välismaise Koolihariduse Keskus, soome keele ja kultuuriga tegeleb väga aktiivselt Soome Instituut.

«Instituutide tugi Eesti koolidele on enamasti kaudne selles tähenduses, et koolid saavad õppekavajärgse õppe korraldamiseks vahendid ühtsetel alustel,» rääkis Põiklik. Instituudid ja muud organisatsioonid saavad toetada õpetajate leidmisel, õppematerjalide hankimisel või ka koostamisel, võõrkeeleõpetajate täiendaval koolitamisel, ringitundide korraldamisel, keeli populariseerivate sündmuste korraldamisel.

«Võõrkeelte valikule Eesti koolides annab raamid ette riiklik õppekava, mille kohaselt (eesti õppekeelega) õpilased valivad esimeseks võõrkeeleks inglise, vene, saksa või prantsuse keele,» selgitas Põiklik. Teise võõrkeele valiku jätab õppekava vabaks, kuid eksperdi sõnul valitakse tavaliselt  ka teine võõrkeel juba loetletud keelte hulgast. Soome instituudi ja haridusministeeriumi toel on edendatud soome keele kui B-võõrkeel õpet.

Kolmanda võõrkeelena võib õppida mistahes keeli, kuid selle valimine pole õppekava järgi kohustuslik.

Tagasi üles