/nginx/o/2017/09/04/7065959t1ha676.jpg)
Tänavu on Eesti võimudele esitatud kokku 80 varjupaigataotlust, möödunud aasta sama ajaga võrreldes on taotluste arv pisut tõusnud.
Varjupaigataotluste arv on mullusega võrreldes tõusnud
14. september 2017, 17:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja ütles BNS-ile, et amet on tänavu esimese kaheksa kuu jooksul saanud kokku 80 rahvusvahelise kaitse taotlust. Eesti on tänavu rahvusvahelise kaitse andnud kokku 12 inimesele, neist pooled on pärit Ukrainast või Venemaalt.
Tänavu on rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud 18 Ukraina, 12 Gruusia ja 11 Venemaa kodanikku, varjupaigataotlejate seas on ka Iraagi, Sri Lanka, Egiptuse, Iraani ja teiste riikide kodanikke. Lastega perekondi oli 12. Tänavu Eesti võimudele rahvusvahelise kaitse taotluse esitajatest on 30 mehed, 18 naised ning 28 alaealised. Varjupaigataotlejate seas on kokku 12 lastega perekonda.
Pressiesindaja täpsustas, et taotluste hulk ja taotlejate arv ei pruugi kokku langeda, kuna mõned varjupaigasoovijad taotlevad kaitset mitu korda.
Võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga on tänavu varjupaigataotluste arv pisut kasvanud. Mullu esitati aasta esimese kaheksa kuu jooksul Eesti võimudele kokku 66 varjupaigataotlust.
2015. aasta jooksul esitas rahvusvahelise kaitse taotluse kokku 226 inimest ning võrreldes 2014. aastaga kasvas taotlejate arv tunamullu enam kui poole võrra. 2015. aastal saabus Eestisse 93 taotlejat Ukrainast, mis moodustas 40 protsenti kõikidest siia saabunud rahvusvahelise kaitse taotlejatest. Neile järgnesid Süüria ja Iraak – mõlema riigi kodakondsusega taotlejaid oli 14.