/nginx/o/2017/09/14/7101231t1h3d32.jpg)
Kolmapäeva hilisõhtul kell kolmveerand üksteist anti häirekeskusele teada, et Tartus laululava alumises parklas asuvast suusalaenutushoone hoovist tõusevad suured tulekeeled. Kohale kihutanud päästjatele avanes vaatepilt lahtise leegiga lõõmavast Belarusi traktorist ning juba tossas kergelt ka paari meetri kaugusel seisev rajamasin.
Kuna Belarusi puhul oli näha, et seda hävinemisest päästa ei õnnestu, asusid tuletõrjujad esmalt jahutama rajatraktorit, samuti kanti hoolt selle eest, et tuld ei võtaks hoone, kus talvel tegutseb Suusavendade äri. Pisut kannatada maja siiski sai: natuke sulas katusenurgas tõrvapappi ning kuumusest purunes üks aknaklaas.
Kivimüüriga ümbritsetud hoovil seisvad masinad kuuluvad Tähtvere puhkepargile, mille juhataja Marti Viilu oli eile hommikul sündmuspaigal viibides ühtaegu nukker ja nõutu. Mis asjaoludel traktor põlema sai minna, on tõeline müsteerium.
«Viimati oli traktor sõidus reedel ehk viis päeva tagasi,» tõdes Viilu, nii et võimalikust ülekuumenemisest ei tohiks juttugi olla.
Kui aga on tegemist süütamisega, tekitab ühelt poolt küsimusi see, kuidas võimalik süütaja sai üle müüri ronida ja miks ta tõmbas tikku just kõige vanema masina juures, kui samas seisid ka uhke rajatraktor ning üks uuem ja ilusam väiketraktor.
«Belarusi põlema saamine on ikka suur vaev, sest põlev materjal sellel sisuliselt puudub,» laiutas Viilu käsi. Tulekolle oli asunud täpselt kabiini all.
Vanarauaks põlenud traktor oli kümme aastat vana ning sellega tehti dendropargis ja spordipargis suuremaid hooldustöid, näiteks niideti. Ka põlenguõhtul oli traktoril järel paari kuu eest soetatud niiduk, kuid õnnekombel see tuld külge ei võtnud.
«Kardaanikate sai kahjustada ja vajab vahetust, aga see on väike osa niiduki maksumusest. Kui niiduk oleks ära põlenud, siis oleks ikka päris kurb olnud,» ütles Viilu. Niidumasin läks puhkepargile maksma ligi 10 000 eurot pluss käibemaks.
Hooaja viimane niitmine tuleb nüüd ära toimetada väikse traktoriga ning see saab olema paras ettevõtmine, märkis Marti Viilu. Samas ilma suurema traktorita puhkepark hakkama ei saa ning tuleval aastal tuleb ikkagi ka uus võimsam masin soetada.
Mis puudutab rajatraktorit, mis on puhkepargi radadel lund kokku pressinud kõigest ühe talve, siis sellel sai kahjustada parempoolne lint, samuti uks, vilkurid ja tuled. Mida täpsemalt välja vahetada tuleb ning kas masin on töökõlblik, selgub aga siis, kui rajatraktori on üle vaadanud Soome spetsialistid.
Igal juhul kergitas Viilu kaabut kiirelt tegutsenud tuletõrjujatele – kui rajatraktori kummilint oleks otsast põlema läinud, olnuks kogu masin peagi lausleekides.
Põlengu asjaolude välja selgitamiseks algatas Lõuna ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse asja rikkumist ja hävitamist käsitleva paragrahvi alusel. Esialgsetel hinnangutel tekitas põleng kahju 50 000 eurot.
