Kreeka võimud pole alates maikuust esitanud Eestile menetlemiseks ühegi kvoodipagulase toimikut, kuna ka viimane Türgi menetlusmissioon ei andnud tulemust, pole Euroopa Liidu rändekava alusel lähiajal Eestisse saabumas ühtegi pagulast.
Kreeka pole alates maist esitanud Eestile ühegi pagulase toimikut
15. september 2017, 13:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei tea, kas ja millal Kreeka jätkab praegust põgenike ümberpaigutamist,» ütles BNSile siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna osakonnajuhataja asetäitja Liana Roosmaa. Tema sõnul on suurem osa Kreekas viibivatest põgenikest kas juba ümber paigutatud, ootavad ümberpaigutamist või on otsustatud nende Kreekasse jätmine.
Roosmaa sõnas, et Kreeka ametivõimud ei ole Eestile menetluse läbiviimiseks põgenike toimikuid esitanud maikuust saadik. Siseministeeriumi pressiesindaja sõnul võtab alates hetkest, mil Eesti esitab palve esitada menetluseks pagulaste toimikud, ümberpaigutamise ja -asustamise menetlusprotsess aega umbes kaks kuud. Seetõttu ongi viimase nelja kuu jooksul Eestisse jõudnud vaid kaks kvoodipagulaste perekonda.
Viimati jõudis Euroopa Liidu rändekava raames ümberpaigutatav pagulaspere Eestisse juuli esimeses pooles. Kahest vanemast ning kolmest lapsest koosnev Süüriast pärit perekond suunati elama Kundasse. Ka juunis jõudis Eestisse üks kvoodipagulaste perekond. Kuueliikmeline Iraagist pärit perekond, kuhu kuulub kaks vanemat ja neli last, suunati elama Tartusse.
Augustis ei saabunud Eestisse ühtegi kvoodipagulast ning ka septembrikuu jooksul pole ühtegi kvoodipagulast Eestisse jõudnud.
Eesti ametnikud on menetlusi põgenike ümberasustamiseks viinud läbi ka Türgis. «Türgist ei ole praeguse seisuga lähiajal kedagi tulemas,» nentis Roosmaa. Tema sõnul viidi suvel Türgis läbi järjekordne menetlusmissioon, kuid osa inimestest loobus Eestisse tulemast ning ülejäänud ei kvalifitseerunud ümberasustamiseks.
Järgmine menetlusmissioon Türki on kavandatud hilissügiseks.
Roosmaa sõnul saadab Eesti plaanide kohaselt aga septembris menetlusmissiooni Itaaliasse, kus viiakse läbi vestlused kokku kuue inimesega. Tegemist on esimese korraga, kus Eesti viib menetluse läbi Itaalias kohapeal.
Eesti on pidanud Itaaliaga läbirääkimisi alates ümberpaigutamise algusest. Kokkulepet takistas asjaolu, et Itaalia ei ole nõustunud intervjuude läbiviimisega kohapeal, nagu seda Eesti esindajad teevad Kreekas ja Türgis.
Roosmaa sõnul teeb Eesti intervjuude läbiviimisel Itaalias koostööd Euroopa varjupaiga tugiameti töötajatega.
Euroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud kokku 161 inimest. Neist kokku 84 kas ei viibi Eestis või on Eestist lahkunud ning Eestisse on jäänud 77 kvoodipagulast.
Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast.