/nginx/o/2013/09/06/2302233t1h0749.jpg)
/nginx/o/2017/09/10/7087011t1h22f9.jpg)
Märt Sultsi seinamaalid on maailma kunstipubliku hulgas põhjustanud vaimustusetormi. Kunagise kultuuritempli linnahalli seinu kaunistavad grafititeosed on leidnud uue omaniku London Contemporari Arts Museumi näol. Käivad ägedad arutelud tippspetsialistide vahel, kes peava taiesed millimeetrise kihi haaval linnahalli seintelt maha koorima ning tervena Londonisse toimetama.
Eestis põlatud kunstnikku on tabanud tellimuste voog metropolidest nagu Pariis, New York, Berliin ja Buenos Aires. Kuluaarides räägitakse, et esimesena on lubanud kunstnik käsile võtta Brandenburgi värava kaunistamise Berliinis. Järgmiste objektidena on järge ootamas Sixtuse kabel, mille «Viimset kohtupäeva» kujutav maaling on moraalselt vananenud ning ootab uut kaasaegsesse kunstidiskursusse sobivat ümbermõtestamist.
Kuigi Sults on saanud palju palveid kaunistada oma grafititega kõik Euroopa tuntumad hooned, näiteks Peetruse katedraal Vatikanis, Berliini Riigiooper, Louvre’i palee Pariisis ning Buckinghami palee ja Tower Londonis, ei piirdu tema avar mõte vaid Euroopaga. Äsja valmisid Taj Mahali ja Egiptuse püramiidide uue värvikireva imago visandid, mis peaksid töösse jõudma järgmisel suvel!
Prestiižika kunstiajakirja New Arts peatoimetaja nimetab Sultsi üheks 21. sajandi mõjukaimaks autoriks, kes on avanud ummikseisus rabelevale postmodernismile uue tee.
Seda veidramalt mõjub Eesti kunstiavalikkuse tõrjuv hoiak. Tegelikult pole midagi imestada, edutud Eesti kunstnikud on lihtsalt kadedad nagu alati! Ise nad midagi peale purki kakamise teha ei oska.
Ainus eestlane, kes ajakirjanduse väitel juba ammu on Sultsi loomingut vääriliselt hinnanud, on Luksemburgis elav pagulane Juhan Parts, kelle sissetulek on 15 000 eurot kuus.
«Sellise palga juures pole ime, et inimene mõistab kõike, on salliv ja tolerantne. Parts pealegi elab alaliselt Euroopas, kus homoabielud, ravikanep ja EDM on täiesti aktsepteeritud,» arvavad mitmed autoriteetsed Delfi kommentaatorid.