Ema ei tahtnud isa kõrvale

Grete Naaber
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

Kuuekümneaastane Vilja imestas väga, kui kuulis ema ütlevat: “Ärge matke mind isa kõrvale. Ma ei taha. Pange mind mu ema juurde teisele kalmistule.” Nad olid vennaga vastu, kuni lamajast ema ühel õhtul Vilja käe võttis ja oma loo jutustas.

“See kõik oli mulle ja vennale paras šokk. Iial poleks arvanud, et isa oli emaga vägivaldne. Kuidas oli võimalik varjata, et meie midagi ei märkaks?” oli Vilja hämmingus. Nad matsidki ema, nagu too soovis. Sugulastele tõtt ei räägitud, õde-venda vihjasid mokaotsast midagi vanaema palvest, mida ema täita soovis.

Vilja ema abiellus meremehega, kes oli tihti ära. Õde-venda kasvasid rohkem ema tiiva all ja kui isa koju tuli, näitas ta, kuidas oma lapsi jumaldas: tõi kinke, viis loomaaeda ja teatrisse, reisile mööda Eestit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles