iOS 11 muudab iPhone'i «võmmikindlamaks»

Rait Piir
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tim Cook tutvustamas iPhone X'i.
Tim Cook tutvustamas iPhone X'i. Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA

Pärast eelmisel aastal aset leidnud intsidenti FBI'ga on Apple tugevdanud uue iOS'i turvameetmeid, et võimuorganitel oleks neisse raskem sisse saada. 

iOS 11 sisaldab nüüd «SOS režiimi», mis võimaldab lülitada välja Touch ID. Pärast seda saab sisse ainult parooliga. See nullib ära 2014. aastal Virginias vastu võetud kohtuotsuse, mille järgi võib politsei sundida telefoni omanikku oma seadet sõrmejäljega avama. USA põhiseaduse viienda täienduse järgi ei tohi aga kedagi sundida välja andma oma paroole. 

Teine uuendus lisab iPhone'i arvutiga ühendamisele ekstra turvaelemendi. Kui võimud tahaks näiteks iPhone'ist andmeid kätte saada, siis peaks nad selle ühendama arvuti külge ja vajutama ilmuvas aknas «Trust» nuppu. Lukustatud seadme puhul tuleks see enne avada kas parooli või sõrmejäljega, viimast tänu Touch ID'le. Nüüd on aga parooli vaja igal juhul, sõrmejälg või mitte. Isegi kui keegi saab enda kätte lukust lahti telefoni, läheb «Trust» nupu saamiseks vaja parooli. 

2016. aasta veebruaris andis USA kohus Apple'ile käsu aidata FBI uurijaid San Bernardino massitulistaja Syed Rizwan Farooki iPhone 5C sissemurdmisega. Kuna iPhone´id kasutavad selliseid krüpteerimissüsteeme, mida ka Apple ise ei saa lahti lukustada, siis käskis kohus peatada turvalisusmeetmed, mis on ette nähtud näiteks selleks, et võõrad isikud ei saaks üritada telefoni koodi lõpmatu arv kordi ära arvata.

Apple´i tegevjuht Tim Cook keeldus koostööst, väites, et käsuga nõustumine nõrgendaks iPhone´i turvalisust ning muudaks kasutajaid spioneerimise ja küberkuritegevuse suhtes haavatavamaks. Samuti ütles Cook, et käsule allumine looks pretsendendi tuleviku jaoks, mis annaks võimudele aluse nõuda tehnoloogiaettevõtetelt privaatset kasutajainfot. 

Apple´i otsuse taha koondus kiiresti suur hulk ettevõtteid, nende hulgas AirBnB, Atlassian, Cloudfare, eBay, Github, Kickstarter, Linkedin, Mapbox, Meetup, Reddit, Square, Squarespace, Twilio, Twitter, Wicker, Amazon, Box, Cisco, Dropbox, Evernote, Facebook, Google, Microsoft, Mozilla, Nest, Pinterest, Slack, Snapchat, WhatsApp ning Yahoo.

Lõpuks suutis FBI murda iPhone'i sisse ilma Apple'i abita, kasutades selleks kolmandast osapoolest häkkerit. Tundmatule spetsialistile maksti iPhone'i avamise eest 900 000 dollarit.

Allikas: Gizmodo

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles