/nginx/o/2015/01/18/3689807t1h5028.jpg)
Soome oli üks väheseid maailma riike, kellele rahvusvahelised reitinguagentuurid omistasid veel hiljuti kõrgeima, AAA-reitingu. Paraku kaotasid põhjanaabrid selle kolm aastat tagasi, sest sealset majandust oli tabanud kümneaastane seisak. Nüüd on tuhast tõusnud Soome majanduse kasv saavutanud kiiruse, mida pole ammu nähtud.
Teises kvartalis kasvas põhjanaabrite sisemajanduse kogutoodang tervelt 3,0 protsenti, juuli kiirhinnang näitas veel kiiremat, 3,1-protsendilist kasvu.
Majanduse järkjärguline paranemine oli ka peamine põhjus, miks reitinguagentuur Standars & Poor’s kinnitas reedel Soome krediidireitinguks AA+, aga muutis väljavaate «negatiivsest» «stabiilseks». Kui negatiivne väljavaade tähendas seda, et järgneva poole aasta jooksul võidakse riigi reitingut veelgi alandada, siis stabiilne väljavaade tähendab, et vähemalt seda ohtu enam pole.
Pigem vastupidi. Helsingin Sanomat püstitas hoopis küsimuse, kas agentuurid on valmis tõstma Soome reitingu tagasi AAA-le. Reitinguagentuur Fitch jättis kuu aega tagasi samuti Soome krediidireitingu langetamata ja kinnitas stabiilset väljavaadet.
Reitinguagentuurid tunnustavad küll Soome edenemist, kuid peavad endiselt probleemiks elanikkonna vananemist, jäigavõitu töösuhted ning kõrget riigivõla taset. Nii Standard & Poor’s kui ka Fitch viitasidki viimasele ja struktuursete reformide ebapiisavusele, mis ei luba Soome majandusel kiiremini kasvada, kui põhjusele, miks Soome reitingut ei tõsteta.
Danske pank kirjutas eelmisel nädalal avaldatud värskes analüüsis, et tänu majanduskasvu kiirenemisele ja varasematele kokkuhoiumeetmetele on riigi finantsseis paranenud. Panga analüütikute hinnangul on Soome eelarvedefitsiit järgmisel aastal peaaegu poole väiksem: kolm miljardit eurot; tänavu oli see 5,4 miljardit eurot.
«Ehkki reitinguväljavaade on muutunud paremaks, ootavad reitinguagentuurid enne reitingu tõstmist ilmselt veel märke paranemise kohta,» kirjutas Danske Bank Finlandi peaanalüütik Pasi Kuoppamäki.
Soomel on olnud kõrgeim krediidireiting vahelduva eduga juba mitu aastakümmet, ent stabiilsus saavutati sajandivahetusel, alates millest püsis AAA-reiting kõigi kolme rahvusvaheliselt tunnustatud agentuuri hinnangul.
Pärast finantskriisi puhkemist olid tippreitingu kaotanud nii Ameerika Ühendriigid (2011. aastal) kui ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. Standard & Poor’s säilitas Suurbritannia AAA-reitingu kuni Brexiti-hääletuseni eelmise aasta juunis.
Pidu kestis kuni 2014. aasta sügiseni, mil esimese agentuurina võttis Soomelt kõrgeima reitingu seesama Standard & Poor’s. Soome toonane peaminister Alexander Stubb ütles, et reitingu alandamine on riigile äratuskell. Teised kaks suurt agentuuri ei kiirustanud ning alandasid reitingut alles möödunud aasta esimesel poolel.
Ehkki Soomel tippreitingut praegu ei ole, on intressimäärad ikkagi väga madalad. Põhjanaabrite kümneaastaste võlakirjade intressimäär on praegu umbes 0,40 protsendil, lühemaajalisi võlakirju müüakse negatiivse intressiga.
LISA
Krediidireiting
Krediidireiting on hinnang laenuvõtja krediidikõlblikkusele. Krediidireitingut võidakse anda igaühele, kes soovib laenu saada – olgu see eraisik, ettevõte, kohalik omavalitsus, riik või rahvusvaheline institutsioon.
Ettevõtete ja riikide krediidikõlblikkust hindavad tavaliselt reitinguagentuurid. Kolm kõige tuntumat on Standard & Poor’s, Moody’s ja Fitch.
Kolme tähtsaima agentuuri antud reitingud on üsna sarnased ning tähistatud tähekombinatsiooniga. Kõige kõrgem on AAA (või Aaa), mis on viimasel ajal üha vähematel ettevõtetel ja riikidel. Kõik kolm agentuuri on andnud kõrgeima reitingu 11 riigile, ettevõtteid on kõrgeima reitinguga vaid kaks: tarkvaragigant Microsoft ning meditsiini- ja hügieenitarvete tootja Johnson & Johnson.
Mida kõrgem on ettevõtte või institutsiooni reiting, seda odavamalt ta üldjuhul laenu saab. Praegu, mil intressimäärad on ajaloo madalaimal tasemel, saavad kõrge krediidireitinguga riigid lühiajalist laenu koguni negatiivse intressiga, mis tähendab, et laenuandja maksab laenuvõtjale peale.
Kõrge krediidireitinguga võlakirju loetakse turvalisteks investeeringuteks, aga alati see nii ei ole. Kümnenditaguse võlakriisi vallandas ositi see, et reitinguagentuurid olid andnud kõrgeima reitingu kinnisvaralaenudega tagatud väärtpaberitele. Ühtäkki selgus, et see nii ei ole, ja tagajärg oli sajandi suurim finantskriis, millest pole täielikult üle saadud tänini. Reitinguagentuuride maine kannatas sellest tublisti.
AAA
Maailmas on vaid 11 riiki, kellele on AAA-reitingu andnud kõik kolm reitinguagentuuri