Tallinna kesklinna koolid nägid kurja vaeva, et eilseks saada valmis klassinimekirjad katsetel osalenud laste paremikuga, sest pealinna määruse järgi täidetakse ülejäänud kohad mitte enam pingeridade järgi, vaid elukohta arvestades.
Pingeridade järgi 1. klasside täitmine pani koolid kurja vaeva nägema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gustav Adolfi gümnaasiumi katsed edukalt läbinutest otsustas teise kooli astumise kasuks seitse last, kelle asemel anti koht esialgu joone alla jäänutele.
«Ma arvan, et rohkem loobujaid pole, sest oleme koostöös teiste koolidega teinud tõsist tööd: helistanud vanematele, võtnud eelkinnitusi. Nüüdseks on vaid neli last, kes pole veel e-koolis oma valikut kinnitanud, kuid suuline kinnitus on neilt olemas,» rääkis GAGi õppejuht Tiivi Pikhof.
Koolid palusid oma lõplikust soovist teada anda hiljemalt eilseks, kui katsete tulemusel loodud nimekirjad lukku läksid. Nüüd jagab vabaks jäänud 1. klassi õppekohad laiali haridusameti komisjon, mis lähtub lapsele kooli määramisel elukohast.
«Mure on see, et nüüd enam ei saa koolid allapoole piiri jäävatest nimekirjadest soovijaid klassidesse tõsta,» sõnas reaalkooli direktor Gunnar Polma. Tema sõnul teatas reaalkoolile varakult oma kohast loobumisest umbes kümme last.
Polma lootis, et ehk saavad koolid siiski haridusameti komisjoniga kokkuleppele, et ka komisjon võtaks neid nimekirju õpilaste kooli määramisel arvesse. «Sest meie nimekirjas on ootel veel üsna palju õpilasi,» lausus Polma. Tema sõnul on näha, et ka laste koolivalikul on üha määravamaks muutunud lähedus lastevanemate töökohale, mitte kodule.
«Me ka loodame, väga tahaksime seda, aga ilmselt vaatab haridusamet esmajärjekorras siiski elukohta,» arvas ka Tiivi Pikhof GAGist.
Kodukoha järgi kooli määramiseks jäeti lisaks ka iga kooli õppesuunda kaks kohta, kuhu lapsed suunab haridusameti komisjon lähtuvalt sissekirjutusest.
Mitusada last veel koolikohata
Haridusameti komisjon peab elukohajärgse kooli otsima ilmselt enam kui 500 lapsele, kes kas ei esitanud ise ühtegi kooli astumiseks avaldust või ei saanud soovitud kooli tugeva konkurentsi tõttu sisse.
Avalduse ühte või mitmesse kooli kandideerimiseks esitas Tallinnas kokku 3724 last. «Meie andmetel peaks umbes 3800 last 1. klassi minema, kuigi rahvastikuregistris on kirjas umbes 4200 õpilast. Sealt tuleb aga maha arvata need, kes lähevad erakoolidesse või erivajadustega riigikoolidesse. Samuti lükkavad mõned aasta võrra koolikohustust edasi,» selgitas haridusameti elukohajärgse kooli määramise komisjoni esimees Meelis Kond.
«Lisaks on Tallinnas umbes 200 last, kes rahvastikuregistri järgi on siin, aga tegelikult Eestis ei elagi. Nendega on kõige keerulisem, sest meie hakkame neile usinalt ju koolikohta määrama, teadmata, kas nad on Eestis või mitte,» nentis ta.
Kond lootis siiski, et suurem osa avalduse esitanutest sai endale koolikoha, sest mitte kõigis koolides polnud ju sissesaamiseks katseid, vaid nii mõneski võeti vastu kõik soovijad.
Esialgu prognoosis haridusamet, et nende komisjon peab määrama koolikoha umbes 500 lapsele. Täna arvas Kond, et see number on ehk siiski alahinnatud, sest 500 on juba praegune statistiline vahe, lisaks tulevad need, kes niinimetatud «esimese ringiga» ehk oma valiku järgi koolikohta ei saanud.
«Komisjon määrab kindlasti vähem koolikohti, kui nüüd esimese ringiga juba täidetud sai,» sõnas Kond. «Aga kõik on täpselt näha 2. mail,» lisas ta.
1. maiks peab iga lapsevanem talle pakutud koolikohaga kas nõustuma või sellest loobuma. Seejärel selgubki, kellele tuleb koolikoht määrata ning kui palju kohti on täidetud ja täitmata.