Järgmisel aastal kaovad Eestis alaealiste komisjonid (2)

Karel Reisenbuk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmisel aastal kaovad Eestis alaealiste komisjonid.
Järgmisel aastal kaovad Eestis alaealiste komisjonid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Riigikogus läbis täna esimese lugemise karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis loob Eestis alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks uue süsteemi. Muu hulgas kaovad alaealiste komisjonid.

Eelnõu  paneb põhirõhu individuaalsele tööle probleemsete noortega, et nad oma tegude tagajärgedest aru saaks ja kahju heastaks.

Justiitsminister Urmas Reinsalu selgitas, et  uuringud ja paljude riikide aastakümnete pikkune kogemus on näidanud, et noorte inimeste õigele teele suunamisel on vähe abi lihtsalt karistamisest. «Lahendus peitub probleemse käitumise tegelikule põhjusele jälile saamises, lastele ning nende peredele toe pakkumises ja selles, et karistuse läbi laps kasvaks,» rääkis Reinsalu. 

Eelnõuga kavandatavate muudatuste ettevalmistamiseks tutvuti paljude välisriikide (näiteks Belgia, Holland, Norra, Rootsi, Inglismaa) alaealiste õigusrikkujatega tegelevate asutuste tööga, nõu andsid mitmete riikide eksperdid.

Alaelaiste komisjonid kaovad

Järgmise aasta algusest kaovad Eestis alaealiste komisjonid. Alaealiste komisjonide asemel saavad edaspidi  alaealiste õigusrikkumistele reageerida ja mõjutusvahendeid määrata menetlejad ise, mis kiirendab justiitsministeeriumi sõnul mõjutusvahendi kohaldamise protsessi ning võimaldab tagada igale teole kiirema reageerimise.

Kui praegu on alaealistele võimalik väärteomenetluses mõista sama pikk arest kui täiskasvanutele, siis eelnõu vähendab aresti maksimumkestust alaealise puhul 30 päevalt kümnele. Aresti asemel soodustab eelnõu teiste, alaealistele sobivamate ja mõjusamate, mõjutusvahendite kasutamist.

Kriminaalmenetluses luuakse kohtule võimalus paigutada vahistatud alaealine vangla asemel kinnisesse lasteasutusse, mis võimaldab hoida vahistamise ajal vanglast eemal selliseid noori, kellele ka mõjutusvahendina määrataks kinnisesse lasteasutusse suunamine.  Vähetähtsate rikkumiste puhul saab edaspidi jätta väärteomenetluse alustamata, kui alaealine heastab tekitatud kahju. Samuti saab väärteo puhul kasutada lepitusmenetlust, et laps võtaks vastutuse, vabandaks kannatanu ees ja heastaks kahju. 

Ühtlasi loob eelnõu võimaluse kasutada alaealiste mõjutusvahendeid vajadusel ka 18-21-aastaste puhul, kui isik sarnaneb arengutasemelt pigem alaealise kui täiskasvanuga.

Alaealiste toime pandud kuritegude arv on Eestis kiiresti vähenenud. Näiteks möödunud aastal panid alaealised toime 1016 kuritegu, mida on üle kolme korra vähem kui näiteks kümme aastat tagasi. Samuti on oluliselt vähenenud alaealiste toimepandud väärtegude arv ning väärtegudest ligi 2/3 moodustasid nn alaealiste staatussüüteod (alkoholi tarvitamine ning suitsetamine, mille eest karistatakse üksnes alaealisi).

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles