Kunstiakadeemia jäi ilma õigusest anda ühte doktorikraadi

Eesti Kunstiakadeemia uus hoone.

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Lähtudes kordusekspertiisi tulemustest ning Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri ettepanekust otsustas haridus- ja teadusminister Mailis Reps mitte anda Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja ehituse õppekavagrupis õigust doktoriõpet läbi viia ega väljastada filosoofiadoktori kraade.

Doktorikraadiga õppejõudude ja juhendajate arv EKA-s ei ole piisav iseseisva doktoriõppekava läbiviimiseks, selgub ministri käskkirjast. Õppekava «Arhitektuur ja linnaplaneerimine» kümnest doktorandist kaheksal on juhendajaks üks professor, kellel puudub rahvusvahelisel tasemel teadustöö, mis on selgelt seotud tema ülekoormusega, muu hulgas täiskoormusega töötamisega teise tööandja juures.

Doktoriõppekava raames välja kuulutatud temaatika on liialt lai ja eritahuline, et sellega oma jõududega toime tulla. Teadustöös puudub fookus ning see sõltub suures osas välistest partneritest. Võrreldes eelmise hindamisega ei ole toimunud olulisi positiivseid muudatusi õppejõudude ja juhendajate rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades ilmunud publikatsioonide osas. Publikatsioonide arv on endiselt piiratud.

Õppekava jätkusuutlikkuse osas pole kindlust, kuna õppetöö tugineb suures osas külalislektoritele, oma õppejõude on vähe, nad on ülekoormatud ning teadustöö on nõrk. Õppekava vajab selgelt täiendavaid ressursse.

Euroopa Liidu finantseerimine on lõppemas ning edasine doktoriõppekava rahastamine senisega võrreldaval tasemel ei ole tagatud. Euroopa Liidu 7. raamprogrammi rahastatud Architecture, Design and Art Practice Training-research (ADAPT-r) võrgustiku finantseerimise lõppedes ei ole selge, kuidas on tagatud doktoritööde edasine kaasjuhendamine. EKA-l puudub selleks vajalik pikemaajaline finantsprojektsioon.

Sarnaselt eelmise hindamisega on Eesti Teadusagentuuri finantseeritud teadusprojektide arv väike ning nende rahaline maht vähenemas. Teadusgrantide vähesus on selgelt seotud õppejõudude ja juhendajate vähese teadustöö kogemusega. Kuigi õppejõudude palgad on tõusnud, on need endiselt madalamad kui erasektoris ja teistes Eesti ülikoolides. Seetõttu on ka keeruline tööle võtta uusi õppejõude, kuigi see oleks väga vajalik.

Praeguse seisuga tohib EKA seega arhitektuuri ja ehituse õppekavagrupis doktoriõpet läbi viia selle aasta lõpuni.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak ütles BNS-ile, et ministeeriumi ja EKA esindajad on arhitektuuri doktoriõppe teemal kohtunud ning ministeeriumile teadaolevalt otsib EKA võimalusi praegustele üliõpilastele õpingute jätkamiseks. EKA-l on ka teisi doktoriõppe õppekavu ning arhitektuuri ja ehituse doktoriõpet viib läbi ka Tallinna Tehnikaülikool. Juhul, kui EKA suudab leida lahendused väljatoodud probleemidele, on õppeasutusel Haidaku kinnitusel võimalik edaspidi tulla uuesti õppe õigust taotlema.

Tagasi üles