Paet avalikus kirjas peaministrile: elu eest võitlevad inimesed on riigi toeta (10)

Karel Reisenbuk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Eesti regionaalhaigla kiiritusravi keskus.
Põhja-Eesti regionaalhaigla kiiritusravi keskus. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Europarlamendi liige Urmas Paet saatis avaliku kirja peaminister Jüri Ratasele, minister Jevgeni Ossinovskile ning riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehele Helmen Kütile ja haigekassa juhatuse esimehele Tanel Rossile, milles heidab ette, et vähiga võitlevad inimesed on ilma riigi toetuseta.

Urmas Paet:

Lugupeetud peaminister.

Leian, et tänases Eestis on üks suuremaid ebakõlasid, et need, kes võitlevad sõna otseses mõttes elu eest ja kes vajavad tõepoolest ühiskonna tuge, on jäänud sellest toest ilma. Jutt on vähihaigetest, kelle ravi haigekassa ei rahasta. Vähiravifond «Kingitud elu» ütleb, et nad on suutnud kogutud raha toel tulemuslikult aidata 30-40 protsenti nende poolt rahastatud haigetest. See on väga hea tulemus. Need on konkreetsed inimesed, kes on haiguse seljatanud või saanud aega juurde.

Iga eelarve on valikute küsimus. Ma pean mõistlikuks, oluliseks ja inimlikuks, et haigekassa, sotsiaalministeerium ja valitsus teeksid senises suhtumises muudatuse ja läheksid lõpuks avaliku rahaga appi neile inimestele, kel on tegelikult veel lootust. Läheksid appi nende võitlusesse elu pärast. Ei Eesti riigieelarve ega ka haigekassa eelarve kontekstis pole tegemist ületamatu summaga, et aidata neid, kes ka tegelikult ühiskonna abi vajavad, et saada võimalus edasi elada ka juhul, kui ravimid on kallid. Vajadusel tuleks raha ümber suunata sinna, kus seda tegelikult vaja on. Avaliku rahaga nende inimeste aitamine, keda praegu toetab vähiravifond «Kingitud elu», oleks üks ainumõistlikumaid ja -inimlikumaid avaliku raha kulutusi.

Vähiravifond «Kingitud elu» eesmärk on aidata vähihaigeid, kelle ravimist ei pea riik parasjagu piisavalt «kulutõhusaks». Fond toetab abivajajaid eelkõige rahaliselt, aidates inimestel soetada neile hädavajalikke kaasaegseid ravimeid (või raviprotseduure), kinkides neile seeläbi lootuse, võimaluse kauem elada või koguni täielikult terveneda. Vähki diagnoositakse Eestis jätkuvalt palju. Moodsad ravimid lähevad järjest efektiivsemaks, aga ka kallimaks.

Haigekassal on oma valemid otsustamaks, milline ravi (ravim) riikliku kindlustuskaitse alla mahub. Nii jäävad mitmed uued ravimid soodustuse alt välja. Esimese kolme ja poole tegevusaastaga on fond toetanud 175 Eesti inimese ravi kokku ligi 2,5 miljoni euro ulatuses. Abi on saanud peaaegu kõik, kes fondi poole on pöördunud ning kuuluvad fondi sihtgruppi. Veel ühe «õlekõrre» saanud abivajajad on olnud vanuses 5-83 ja paiknevad üle Eesti. Mitu riigi poolt justkui maha kantud inimest on tänu fondi toele vähist täielikult tervenenud ning kümned inimesed on fondi toel saanud elada aasta või aastaid täisväärtuslikult oma lähedaste keskel.

Olen veendunud, et oleks võimalik ja jõukohane aidata neid inimesi ka avaliku raha abil.

Palun Teie tagasisidet, kas ja millal on võimalik teha vähiravi rahastuses positiivne muudatus, et inimeste võimalik paranemine või haiguse leevenemine ei jääks rahapuuduse taha?

Parimate soovidega ja Teie vastust oodates.

Urmas Paet

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles