/nginx/o/2016/09/24/5877251t1h7470.jpg)
Valitsus leppis kokku 1,5 miljoni euro eraldamise toimetulekuraskustes kodude küttesüsteemide kordategemiseks, millele kohalikud omavalitsused lisavad projekti «Kodud tuleohutuks» raames teist samapalju juurde.
Riik toetab 3 miljoni euroga kodudes küttesüsteemide korrastamist
26. september 2017, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Andres Anvelt selgitas pressiteate vahendusel, et kohalikel omavalitsustel jääb igal aastal erinevatel põhjustel kasutamata osa sotsiaaltoetusteks ja -teenusteks mõeldud rahast, mida võib kasutada kehvas korras kodude tuleohutusnõuetega vastavusse viimiseks. Kui võtta sellest jäägist raha, nii et riik paneb teise poole juurde, saaks Eestis tema sõnul tuleohutuks kuni 800 kodu, sealjuures 500 kõige kriitilisemas seisus olevat elamispinda.
«Ohutus ei ole luksuskaup ning see peab olema kättesaadav kõigile, majanduslikust ja tervislikust seisundist sõltumata. Tules hukkunute arvu drastiliseks vähendamiseks pole muud võimalust kui kodumajapidamistesse investeerida,» lausus Anvelt. Siseminister märkis, et oleme oma päästevõimekusega Euroopas tipptasemel reageerimiskiiruse poolest ja võime osta veel kümme kiiremat päästeautot, aga see ei aita, kui kodune küttekolle on katki ja raha selle parandamiseks ei ole.
Siseministeerium kutsub üles kohalike omavalitsusi 3 miljoni euro suuruse eelarvega projektiga liituma, sest siseministeerium ei tea täpselt, millised inimesed kõige rohkem abi vajavad. Samuti on omavalitsuste õlul oma toimetulekuraskustes elanike toetamine.
Eestis on ligikaudu 649 000 eluruumi ning mullu tehtud üle-euroopaline Eurofoundi uuring näitas, et 23 protsendil eluruumidest on küttekolle korrast ära.
Siseministeeriumi, päästeameti ja kohalike omavalitsustega koostöös kavandatava projekti «Kodud tuleohutuks» tehnilised tingimused töötab päästeamet välja lähiajal ning koduste küttekollete korrastamine algab 2018. aastal.
Päästeameti andmetel on küttekolded üks neljast olulisemast eluhoonetulekahjude põhjusest. Mullu hukkus põlengutes 39 inimest, neist 37 oma kodus. Aastas põleb keskmiselt 700-800 kodu, näiteks 2016. aastal põles 787 kodu.