Erik Puura: me pole suurteks looduskatastroofideks valmis

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erik Puura.
Erik Puura. Foto: Sille Annuk.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura tõdes tänasel majanduskonverentsil, et kuigi inimesed püüavad valmistuda erinevateks looduskatastroofideks, ei olda suuremateks katastroofideks siiski valmis.



Puura tõi näitena mitmeid katastroofe, mis on vaid viimase paari aasta jooksul aset leidnud.

2010. aasta algas Puura sõnul laastava maavärinaga Haitil. Kuigi võrreldes hiljutise Jaapani maavärinaga vallandus Haiti maavärinaga energiat 1000 korda vähem, olid purustused katastroofilised.

Puura sõnul näitab see nõrka ehituskultuuri ning tegu on suure riskiga, kui korralikke ehitusnorme sellises piirkonnas ei eksisteeri.

Aprill 2010: Islandi vulkaani tuhapilv. Puura sõnul polnud nimetatud vulkaanipurse siiski sellise mõjuga, et selleks oleks hakatud lennukeid ümber ehitama.

«Tegu on maailmas harva esineva riskiga,» tõdes ta.

Puura sõnul on viimased aastakümned vulkaanipursete seisukohast olnud suhteliselt vaiksed. Samas on järgneva kümne tuhande aasta jooksul oodata mõne supervulkaani purskamist.

Kas see juhtub 10, 100 või 1000 aasta pärast, on Puura sõnul võimatu öelda. «Tegu on kahtlemata riskiga. Lähiaastatel tõenäoliselt midagi ei juhtu, kuna eelindikaatoreid selle kohta pole,»  märkis Puura.

Tema sõnul on võimalik inimkonnal küll osade katastroofide tagajärgi leevendada, kuid samas on ka igal investeeringul piirid. Näiteks on Puura arvates väga raske valmistuda katastroofideks, mida tuleb ette näiteks korra saja aasta jooksul või harvemgi.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles