Fotod: Võrno kohtus viimsilastega

EKRE ridades Viimsis kandideeriv telenägu Hannes Võrno kohtus eile õhtul viimsilastega, et arutada valla oleviku ja tuleviku üle.

Võrno rõhutas, et tegu on sõbraliku aruteluga ja tänas kohaletulijaid, et tal lubatakse röövida nende kõigi elust üks tunnike. Kaasa oli ta võtnud Kahlil Gibrani esseekogumiku «Prohvet», kust luges ette katkendi. Ninna tungiv kohviaur ja ahvatlevad küpsetised käsikäes jutlusega õigeksmõistmisest ja piibelliku maiguga lausetest mõjus kui reedeõhtune koguduse külastus.

Võrno mure Viimsi tuleviku pärast oli aus ja eesmärgiks oli ta seadnud elu edendamise oma kodukohas. Propagandat ta ei tee, missioon on Viimsi heaolu, minaretti siia ta ei taha ja mošeed ka mitte, selgitas Võrno.

Varastest ja vargustest kõneles Võrno üksjagu. Ta tõi näite kunagisest elust Lasnamäel, kus pidevalt keegi tema auto kallal nokitses. Ühel päeval läks ta lifti jahtpüssiga ning paistis, et pärast seda maradööritsemine tema vara kallal ka lõppes. Vormi kandmist igapäevaselt peab Võrno heaks, uskudes, et see kasvatab turvatunnet ja ennetab kuritegevust.

Võrno ei olnud puldis üksi. Koos temaga oli laval ka valimisliidu Tuleviku Viimsi esinumbrina kandideeriv Viktoria Tuulas. Kuna kedagi teist ei saabunud, ka mitte Mart Helmet, kelle esinemine oli välja reklaamitud, siis toimus ägedam arutelu peamiselt Tuulase, Võrno ja paari sõnakama kohaliku vahel. Ent asjad liiga tuliseks ei kiskunud, kõige kirglikumaks osutus vaidlus nutikate töökohtade üle.

Viimsilased muretsesid peamiselt seepärast, et töökohad on kaugel ning hommikused ummikud tüütud. Arutelu nutikatest töökohtadest pani mõnel pea keerlema. «Mis on nutikas töökoht,» küsis üks vanem härra mitmeid kordi, samal ajal kätega vehkides. Räägiti Viimsi Äritarest, ent vaieldi selle üle, kas tegu on ikkagi piisava lahendusega. Võrno polnud Äritarest sugugi vaimustuses, kuid Tuulas lubas talle seda ise tutvustada.

Küllaltki palju kõlas ka küsimusi Viimsi valla kaugema tuleviku kohta. Et oleks tarvis arengukava ja plaani, mismoodi näeb elu välja 20-30 aasta pärast. Võrno leidis, et selline pikk etteplaneerimine on juba eos pisut mõttetu. «Mina sündisin 1969. aastal. 20 aastat varem küüditati inimesi Siberisse. Ega nemad siis ei osanud aimata, et 1969. aastal toimub Woodstock ja sünnib keegi Hannes Võrno,» rääkis ta. Tulevikku ette ei saa ennustada ja pikk planeerimine on pettekujutlus, oli Võrno sõnum.

Õhtune arutelu lõppes positiivsel noodil: räägiti unistustest. Tuulas unistab nutikast city'st, Võrno heast elust Viimsis. Muuseas teab Võrno ka õnneliku elu saladust: «Õnnelik on see, kes tahab hommikul minna tööle ja õhtul koju pere juurde,» ütles ta enesekindlalt. Vanem härra, keda ennist muserdas nutika töökoha olemus, ütles, et tema ei taha hommikul tööle minna. Võrno pakkus, et seljuhul tuleb vahetada töökohta või võtta uus sekretär - küll siis elu magusaks läheb.