Ebamugav küsimus pani ministrid kujundeid pilduma, kuid tegi kiire lõpu ka pressikonverentsile (17)
27. september 2017, 15:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna tutvustas valitsus pärast erakorralist istungit järgmise aasta riigieelarvet. Pressikonverentsi lõpetas küsimus riigireservide kohta, mis pani ministreid üksteise võidu kujundeid pilduma, kuid selgeid vastuseid ei andnud.
«Küsimus rahandusministrile. Kuna majanduslik olukord on paranemas - ja ka prognoosid näitavad, et läheb paremaks -, kui palju kasvavad reservid, mida soovitatakse enamasti headel aegadel koguda?» uuris valitsuse eelarveteemalisel pressikonverentsil EPLi ajakirjanik Urmas Jaagant.
Esimesena küsimusele vastanud rahandusminister Toomas Tõniste märkis, et iseenesest on see huvitav diskussioon - millal head ajad pihta hakkavad ja millal on see hetk, kui saab öelda, et nüüd on buum.
«Kui me vaatame aastaid tagasi, siis võime öelda, et Eesti majandus on 7-8 aastat paigal tammunud. Iga aasta on tehtud prognoose, et läheb paremini ja siis poole aasta pealt on neid jälle alandatud. Ja nüüd peale 7-8 aastat ootamist, kui majandusel läheb natuke paremini, kas see on siis buum?» arutles minister.
Kes võrdleb moosiga saia peal, kes sügishoidistega
Tõniste märkis, et oli selleks küsimuseks valmis. «Kui ma hommikul lastega putru sõin, siis ma mõtlesingi, et kuidas seda kõige lihtsam seletada oleks. Ja võib-olla see võikski olla niimoodi, et pere ootab, et pereisa saaks palgatõusu ja ootab seda seitse aastat. Ja kui ta üks päev saab selle palgatõusu, siis tuleb koju ja ütleb, et ei pane moosi peale, sest öeldakse, et nüüd peab hakkama raha koguma, me peame kokku hoidma,» kirjeldas ta.
Tõniste tõdes, et see tegelikult on laiem teema arutada. «Mina ütleks nii, et hea on see, et majandus on pööranud taas kasvule. Jah, reservid vähenevad, aga me maksame ka laene tagasi,» sõnas minister.
«Kui tohib lisada,» sekkus peaminister Jüri Ratas. «Kindlasti selle eelarve puhul on järgitud ka seda Eesti vanarahva tarkust - et igal juhul tuleb hoidiseid sügisel koguda, panna sahvrisse või keldrisse - ja seesama näide, mida rahandusminister tõi, selle edasiarendus on kindlasti ka see,» märkis Ratas.
Peaministri sõnutsi on ei saa vaadata ainult reserve, vaid tuleb reserve vaadata riigi võlakoormusega koos. «Kui me täna vaatame riigikassa võlga 2018, siis see väheneb 472 eurolt 454 eurole,» sõnas Ratas, pidas summasid välja tuues arvatavasti miljoneid silmas.
«Ma ütleks ka ühe lause,» märkis ka sotsiaaldemokraadist tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. «Kindlasti aastal 1998, kui tuli Vene kriis peale, siis sellel hetkel oleks tahtnud, et reservid oleks oluliselt suuremad,» kirjeldas ta.
Eesti võlakoormus ELi ja OECD madalaim
Täna, olles osa euroliidust ja euroalast - ja vaadates seisu meie ümber - siis see on meie laenukoormus ja laenamise hind Ossinovski sõnul niivõrd madal, et see on konkurentsitult kõige madalam mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka OECD-s. «Nagu OECD peasekretär on hiljuti öelnud,» tähendas ta.
Ossinovski märkis, see, kas riigil on reserve rohkem või vähem, on ennekõike rahavoogude juhtimise küsimus. «Täpselt samamoodi oleks võinud kasutada reserve, võtta väljast laenu ja ei oleks ka mitte midagi juhtunud. Üks asi on absoluutnumbrites reservide summa, teine asi on vaadata seda protsendina SKP-st, mis tegelikult mõõdab riigi rahanduse jätkusuutlikkust, põhjendas tervise- ja töö minister.
Ossinovski ütles, et vaadates Eesti tänast võlakoormust, on ta veendunud, et ei ole mitte mingisugust küsimust, et me suudame täiesti rahulikult mitu aastat elada ja oma kohustused ära katta.
«Kui tohib, siis ma lõpetan sellega,» võttis Ratas seepeale jutu kokku.
«Kõigepealt suur tänu teile tulemast! Ma tänan sotsiaaldemokraate ja Jevgeni Ossinovskit. Ma tänan Isamaa ja ResPublica Liitu. Kindlasti Toomas Tõnistele ütlen suur tänu rahandusministrina selle protsessi vedamisel. See on kindlasti olnud usalduslik ja koostöö vaimus tehtud eelarve. Aitäh!»
Nende sõnadega lõpetas peaminister eelarvele pühendatud pressikonverentsi.