Kunstihoone pidevad veeavariid ähvardavad hävitada väärtuslikke teoseid

Vabaduse väljakul asuva Tallinna Kunstihoone 1930. aastatel ehitatud küttesüsteeme pole kunagi uuendatud.

FOTO: Peeter Langovits

Aastas mitu veeavariid üle elavas amortiseeruvas Tallinna Kunstihoones olev kunstikogu, mille väärtus ulatub miljonitesse kroonidesse, on pidevalt hävimisohus ning kapitaalremondiks vajaminevat raha ei leita kuskilt.

Tallinna Kunstihoone kuulub Kunstnike Liidule ning selle presidendi Jaan Elkeni kinnitusel on olukord tõesti hull. Viimane suurem uputus oli hoones möödunud nädalavahetusel, kui taaskord lõhkes küttetoru ning selle tagajärjel tilkus kuum vesi näitusesaalidesse. Seetõttu tuli Elkeni sõnul ajutiselt sulgeda viimast nädalat avatud olnud Andres Tali isikunäitus.

«Viimase paari aasta jooksul oleme pidanud amortiseerunud küttesüsteemi korduvalt lappima ning hoone nullkorrusel ja Kuku klubi osas on kohti, kus küttevesi voolab praktiliselt seinas asuvas betoonrennis, sest torud on sedavõrd läbi roostetanud,» selgitas Elken olukorda.

1930ndatel ehitatud küttetorustik, mida pole kunagi uuendatud, on tema sõnul pidev ohuallikas, kuna hoones on miljonite kroonide väärtuses kunstiteoseid, mis vett saades hävinevad.

Lumerohked talved ja jäätõrjebrigaadide pidev katusel käimine on Elkeni sõnul lõhkunud hoonete katuseid sedavõrd, et lekkevesi ujutab kahe viimase korruse ateljeesid ning osad kunstitööd ongi juba kannatada saanud. Sedavõrd riskantses olukorras on mitmed kunstnikud oma rendilepingud peatanud.

Olukorra teeb veelgi hullemaks asjaolu, et hoone on ehitatud ebapüsivatele vesiliivadele, mistõttu maja kõigele muule lisaks ka praguneb.

Elkeni sõnul on nad kultuuriministeeriumile korduvalt esitanud taotlusi, et hoone võetaks ministeeriumi finantseeritud kapitaalremontide nimestikku. «MTÜ-na, kes on sunnitud teenima oma rahalised vahendid amortiseerunud ja tehniliselt halvas korras oleva kinnisvara väljarentimisest, on Tallina Kunstihoone sattunud suluseisu, arvestades, rendipindade turg on samal ajal üleküllastunud ja languses,» tõdes mees.

Kultuuriministeeriumi avalike suhete nõunik Katrin Arvisto aga sedastas, et kuna tegemist on Kunstnike Liidule kuuluva hoonega, siis on selle majandamine ka liidu vastutusel. «Oleme hoone olukorraga kursis, kuid riigipoolsed võimalused kolmandat sektorit investeeringutega toetada on täna praktiliselt olematud ning ministeeriumi esmane kohustus on toetada riigiasutustele kuuluvate hoonete ülalpidamist,» selgitas ta.

Ministeeriumi esindajatel on tema sõnul siiski kavas minna lähiajal kunstihoone olukorraga veelkord tutvuma.

Elken aga tõdes, et kui ministeerium tõepoolest ei leia kunstihoone kapitaalremondiks vajalikku summat, mis on hinnanguliselt umbes 4,5 miljonit krooni, läheb tänavune aasta ajalukku sellega, et Euroopa kultuuripealinnaks olemise ajal suleti Tallinna Kunstihoone näitusetegevuseks.

«Ilmselt juhtub see sügisel, kui algab uus kütteperiood. Ütleme siis nii, et oleme avatud kuni järgmise avariini, mida meil on neli kuni kuus tükki aastas. Jääb üle ainult loota, et see järgmine uputus ei hävita meie kunstiteoseid,» nentis Elken.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles