«Kui minu vanematel läheb hästi, läheb hästi ka mul.»

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimsi noored pigem plaanivad valima minna, ent kellele täpselt hääl läheb, ei ole paljudel lõpuni selge.
Viimsi noored pigem plaanivad valima minna, ent kellele täpselt hääl läheb, ei ole paljudel lõpuni selge. Foto: Toni Läänsalu

Harjumaa Viimsi kooli 10. klassi õpilane Ragnar Popell (16) tunnistab, et tema annaks oma hääle pigem vanematele, sest ta sõltub neist. Noormees põhjendab seda sõnadega, et kui tema vanematel läheb hästi, läheb hästi ka tal. «Sellepärast on lihtsam lahendus see, et ma valin seda, keda valivad minu vanemad,» lisab ta.

Ilmselt mõtlevad samamoodi paljud värskelt valimisõiguse saanud 16- ja 17-aastased noored.

Näiteks samas koolis õppiv Minna-Liisa Herman valib Reformierakonda, sest see on tema perekonna valik. Arutelust perekonnaga selgub ka Martina Kuke valik.

«Mis maailmavaade meil (noortel – toim) ikka nii väga välja kujunenud on, pigem sa lähed ja esindad oma vanemaid. Ma ei ütle, et see on halb või hea, aga nii lihtsalt on,» sõnab Herman, kes on paljudelt sõpradelt uurinud, keda nad valivad. «Sealt ei tule mingit vastust. Öeldakse, et mis ma ikka hakkan sinna minema.»

Koolivend Henri Silluta usub näiteks, et Viimsi noorte seas on populaarsemad parempoolsed erakonnad, ja seda just vanemate tõttu.

«Viimsis on ettevõtlus ja parempoolsus tuleb perekondadest. Ma ise kaldun seetõttu paremale – iga inimene peab ise töötama oma heaolu nimel. Näiteks minu isa töötajad lähevad koju kella viiest, aga tema tuleb ära võib-olla kella üheksast. Ta teenibki sellepärast rohkem, et ta tal on suurem vastutus,» selgitab ta.

Silluta sõnul vanemad teda otseselt ei mõjuta, aga nad kujundavad tema arvamust. «Kui nad kiruvad kodus mõnda erakonda või maksusüsteemi, siis loogiliselt võttes sina arvad ka, et see on halb,» lisab noormees, kes plaanib kindlasti valima minna. «See on minu kohus kodanikuna ja ma tahan sõna sekka öelda.»

Noored valijad.
Noored valijad. Foto: Vabariigi valimiskomisjon

17-aastane viimsilane Kertu Saul aga ütleb, et ei tea üleüldse, keda tema vanemad valivad. Iseseisvalt on oma otsuse langetanud aasta noorem koolivend Andre Böttker, kes tunnistab, et talle on sümpaatne EKRE ja parempoolne maailmavaade.

«Ma olen üpris kahevahel, kas minna valima, sest kandidaate on lihtsalt nii palju. Viimsis on neid umbes 180!» selgitab Saul ja tunnistab, et sellist nimekirja on päris keeruline läbi töötada. «Kui pole kedagi valida, siis pole ka mõtet valima minna,» lisab ta.

Ka 16-aastane Aaron Renser ütleb, et tema valima minek sõltub sellest, kas ta leiab endale sobiva kandidaadi.

Üsna palju selgusetust

Ebakindlust on teisteski piirkondades. Pärnu Postimees küsis 288-lt Pärnu 16- ja 17-aastaselt õpilaselt, kas nad lähevad valima. Veidi üle poole läheb kindlalt valima, väike osa teatas, et ei lähe, ning 105 vastajat polnud veel lõplikult otsustanud. Vestluses Pärnu Koidula gümnaasiumi 10. klassi õpilastega selgus, et kõhkluste taga on ebakindlus või huvipuudus.

«Mind väga ei huvita poliitika,» nendib Kattre Jaagor, kes ei tea veel, kas ta valimistel osaleb.

«Arvan, et kui ei tea poliitikast midagi, ei peaks valima minema, aga kui tead, siis ikka võiks,» sõnab Rivo Orulepa, kes tunnistab samuti, et pole kandidaatidega eriti kursis.

Koidula kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Maia Erm leiab, et 16–17-aastaste valimisõigus on mõistlik mõte, sest see tekitab varakult poliitika vastu huvi. Ja seda olevat kindlasti vaja.

«12. klassiski küsitakse, et õpetaja, keda me siis ikka valime. Nii mõnigi pole üldse kursis,» räägib pedagoog. Samuti kipuvad noored poliitikast võõrduma, sest ei usu, et kandidaadid nende huvide eest seisaks.

Sajast Viljandi gümnaasiumi noorest plaanib aga kindlasti valima minna 49 protsenti vastajatest, selgus Sakala küsitlusest. Sama kooli õpilane, 16-aastane Carmen Xin Lin Wang läheb kindlasti valima, sest teda huvitab, mis koduvallas toimub. «Mul on mõned mõtted, keda valida, aga kindlat otsust veel langetanud ei ole,» lausub neiu ja sõnab, et valimisreklaamid ei ole tema otsust oluliselt mõjutanud.

«Ma televiisorit eriti ei vaata, aga Facebookis on ikka reklaame silma jäänud ja mõned inimesed on ka sõnumitesse oma lubaduste linke saatnud. Valin siiski selle järgi, kui sümpaatsed kandidaadid mulle tunduvad,» räägib õppur.

Carmen Xin Lin Wang valib pigem nooremate kandidaatide vahel, sest usub, et nemad keskenduvad rohkem noorte tegemistele ja ettevõtmistele. Valima peaksid neiu sõnul minema kõik noored. «Kui meile see võimalus ja õigus antud on, võiksime seda ära kasutada.»

Tema koolivend Rauno Pruuli ei ole kindel, kas läheb valima, sest see on tema jaoks uus kogemus ning ta ei tea, keda valida. «Ma arvan, et peaksin valima sellise inimese, kes on ka midagi positiivset teinud ja oma lubadusi täitnud, mitte selle, kes lubab palkasid tõsta või hindu langetada, aga ainus, mis ta teeb, on iseenda palga tõstmine.»

Viimsilane Kertu Saul nendib, et et paljuski on valimiskampaaniad suunatud keskustele. «Mina elan Viimsi ääres ja mitte kunagi ei ole lubadusi selle koha kohta, kus mina elan,» lausub ta.

«Eks see nii käibki, et kus kõige rohkem inimesi elab, sinna pannakse kampaaniates rõhku,» nõustub ka Henri Silluta. «Kõige rohkem pannakse üldse rõhku Tallinnale.»

Silluta osutab, et ükskõik, keda noor ka valida otsustab, võiksid inimesed üksteise valikuid austada. «Kui keegi valib EKRE, siis peab seda aktsepteerima. Paljud ei julgegi välja öelda, keda valima minnakse, sest siis hakatakse silte kleepima,» ütleb Viimsi poiss. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles