Bahovski: Hispaania valitsus keeras vindi üle

Erkki Bahovski. Foto: Tairo Lutter

Välispoliitika vaatleja ja ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski sõnul on arusaamatu, miks lasi Hispaania valitsus katalaanide referendumil käiku vägivalla. Edasine sõltub suuresti juba sellest, mida otsustavad katalaanid ja kuidas omakorda reageerib sellele Madrid.

Bahovski ütles Postimehele, et Hispaania politsei eilne jõukasutus tuli talle üllatusena. Seda enam, et katalaanid ei andnud vähemalt ametlikul teel eelnevalt teada ühestki plaanitavast vägivallaaktist.

«Tegemist oli rahumeelse üritusega ja see paneb mõtlema, et miks seda vägivalda vaja oli,» ütles Bahovski, kelle sõnul oleks Hispaania valitsusel olnud võimalus pärast referendumit läbi rääkida. Selle asemel otsustati asju «lahendada» vägivaldsel teel.

«Mulle tundub, et Hispaania valitsus keeras vindi üle ja see häälestas rahvusvahelist üldsust praegu rohkem katalaanide poolt olema,» sõnas Bahovski. Ta lisas, et vägivalla kasutamine on õigustatud vaid juhul, kui vastaspool kujutab mingisugust ohtu. Nagu öeldud, siis sellist ohuolukorda vähemalt siiani pole väljaspoole paistnud.

Demokraatlikes väärtustes ei saa järeleandmisi teha

Euroopa Liidu riigid on seni eilse osas pigem madalat profiili hoidnud. Eesti välisministeerium teatas eile hilisõhtul meediale saadetud avalduses, et  Eesti toetab Hispaania suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. «Oluline on, et kõik siseriiklikud küsimused lahendatakse kooskõlas Hispaania seadustega. Hispaania peab demokraatliku õigusriigina loomulikult tagama oma seaduste täitmise,» seisis teates.

Aset leidnud vägivalla asjus selget reaktsiooni polnud ja seda on näiteks jõudnud kritiseerida endine välisminister Urmas Paet (RE). Ka Bahovski leiab, et avaldus jäi poolikuks.

Ehkki hea tava näeb Bahovski sõnul ette, et teiste riikide siseasjadesse ei sekkuta, siis eilsete sündmuse puhul ei ole pilt päris nii mustvalge. «Ma arvan, et Eesti välisministeerium oleks võinud oma avalduses midagi ka selle vägivalla kohta öelda,» ütles Bahovski.

Bahovski meenutas 1991. aasta jaanuarit, mil Nõukogude eriüksused tapsid inimesi nii Riias kui Vilniuses ja mille peale teatas Soome president, et Baltimaades toimuv on Nõukogude Liidu siseasi. Kataloonias pole seni õnneks keegi surma saanud. «Aga kui me tahame rääkida demokraatlikest väärtustest, siis peavad sellele ikkagi kõik alla kirjutama, nii Hispaania kui ka teised riigid,» ütles Bahovski.

Praegu valitsev vaikus selles küsimuses võib aga indu anda kõigile neile, kelle arvates ongi normaalne opositsiooni kumminuiadega laiali peksta. «See ei ole minu meelest väga tark tegevus,» leiab Bahovski.

Mis saab edasi?

Mis saab eilse referendumi taustal edasi, on Bahovski hinnangul küsimus eeskätt katalaanidele. Ja see küsimus seisneb selles, kas eilne eferendum oli piisavalt legitiimne, et iseseisvus välja kuulutada. Kui nad peaksid jõudma järeldusele, et jah, oli piisavalt legitiimne, võivadki nad mingisuguses järgus iseseisvuse tõepoolest välja kuulutada. Pärast seda on aga üleval järjekordne küsimus: kuidas reageerib sellele keskvõim.

Seda kõike ei soovi Bahovski ennustada, sest neile küsimustele vastuste leidmine on veel alles algusjärgus. Ka võib iga järgnev päev tuua katalaanide iseseisvuspüüdlustes täiesti uue pöörde.

«Aga seda ütlen ma küll, et suure tõenäosusega on võti selle olukorra lahendamiseks siiski Madrid,» sõnas Bahovski.