Nutikad pesukarud suudavad lahendada iidse mõistatuse

Pesukarud saavad ülesannete lahendamisega hakkama sama hästi kui varesed. Foto: swns.com

Pesukarudega tehtud katsed on näidanud, et nende loomakeste taiplikkust ei maksa alahinnata ning Vana-Kreeka kirjaniku Aisopose valm nutikast janusest varesest on ka neile kohandatav.

Ajakirjas Animal Cognition avaldati Wyomingi ülikooli teadlaste grupp testis pesuakarusid samade katsete põhjal, mida on kasutatud ka vareste tunnetuslike võimete kindlakstegemiseks.

Tunnetuslike võimete testimise aluseks on olnud üks iidne mõistujutt. Nimelt kirjeldab Vana-Kreeka kirjaniku Aisopose valm kirjeldab janust varest, kes loobib sügava kannu põhja kive, kuni ulatub vett jooma. Testid on kinnitanud, et varesed ongi selliste probleemide lahendamisel tõeliselt võimekad.

Antud katses kasutati aga pesukarusid. Katsealusteks osutusid kaheksa inimeste hoole all elanud pesukaru, kelle ette pandi kann veega, kuid parema motiveerimise eesmärgil olid selle põhjas hulpimas mõned vahukommid. Loomade ülesandeks oli vahukommid kätte saada.

Nii nagu varesedki, ei taibanud pesukarud alguses, kuidas olukorda lahendada, aga inimesed tulid appi ning asetasid kannu äärtele mõned kivid.  Kui loomad need kogemata kannu lükkasid, märkasid nad, et veetase tõusis ning komme oli kannu põhjast hõlpsam kätte saada. Kahesast pesukarust neli saidki tänu oma nutikusele kommidega maiustada.

Teadlased märkasid, et kui loomadele anti suuremad kivid, mis oleks veetaset kiiremini tõstnud, siis neid alati ei kasutatud, mis viitab sellele, et pesukarud nii nagu varesedki, pole probleemi olemust siiski lõpuni mõistnud.

See pole aga teadlaste hinnangul märk tunnetuslike võimete puudmisest, vaid tuleneb pesukarude uurivast loomusest ja pisikestest käppadest. Kui neile rohkem aega anda, toimetavad nad ülesande kallal nagu varesedki.

Üks pesukarudest otsustas aga reegleid rikkuda ning ajas kannu ümber. Seega innovaatilise lähenemise osas on pesukarudel vareste ees edumaa.