Sõerd: Ratase valitsust jäävad meenutama hiiglaslikud SuperAlko poed Eesti-Läti piiril (9)
/nginx/o/2017/10/23/7242833t1h7950.jpg)
4. oktoober 2017, 16:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Ratase arulageda aktsiisipoliitikaga tekitatud hiigelkahjude pidurdamiseks tuleb esimese sammuna tühistada järgmise aasta 1. veebruariks kavandatud uued aktsiisitõusud, muidu jäävad tema valitsuse investeerimisprogrammi meenutama tulevikus ennekõike alkoholipoed Eesti-Läti piiril, kirjutab reformierakondlasest riigikogu liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd.
Eelarvesse on kavandatud aktsiisitõus 18 protsenti õllele, 20 protsenti veinile ja 10 protsenti kangele alkoholile. Nende tühistamisest aga veel kaugeltki ei piisa hoogustuva piirikaubanduse tõkestamiseks. Aktsiisipoliitikat on vaja veel oluliselt ja täiendavalt korrigeerida aastal 2015 kehtinud aktsiisimäärade suunas.
Eesti ja Läti aktsiisimäärade vahe tõttu tuuakse suured kogused aktsiisikaupu Lätist, kogused tarbitakse Eestis, aga maksud laekuvad Läti eelarvesse. Selle tõttu võib juba järgmisel aastal kahju riigieelarvele kasvada 100 miljoni euroni. Rahandusministeerium kinnitab kangekaelselt, et aktsiisitulude laekumine vastab prognoositule. Ometi on iga prognoosiga aktsiisitulude laekumisi allapoole korrigeeritud.
Näiteks kevadise prognoosiga vähendati tänavuse aasta alkoholiaktsiisi prognoosi 23 miljoni euro võrra, sügisprognoosiga vähendati laekumist sellele lisaks veel 15 miljoni euro võrra. Prognoosi kohaselt laekub tänavu alkoholiaktsiisi 238 miljoni eurot mida on 16 miljonit eurot vähem kui laekus 2016. aastal. Seda hoolimata sellest, et tänavu 1. veebruarist tõusis alkoholiaktsiis 10 protsenti ja tänavu 1. juulist õlleaktsiis veel täiendavalt 70 protsenti.
Käpardlikul aktsiisipoliitikal on ka muud ebasoovitavad tagajärjed. Teatavaks on saanud, et Eesti Pandipakend loobus plastjäätmete väärindamise tehase ehitamisest eelkõige aktsiisipoliitika tõttu. Piirikaubanduse tõttu väheneb järsult Eestis kogutud pakendite hulk, Lätist aga tuleb sisse tohutu kogus pakendit, mida Eesti pandisüsteemi kaudu taaskasutada ei saa. Eesti jääb seega ilma kolme miljoni suurusest investeeringust plastjäätmete väärindamise tehasesse. Seega aktsiisipoliitika tekitab ka olulist keskkonnakahju.
Praeguse valitsuse enda investeeringuprogramm on enam kui küsitav. Uusi projekte ja uusi algatusi on vähe, põhiliselt jätkub Euroopa Liidu kasvavate eelarvevahendite toel eelmise või eelmiste valitsuste kavandatud projektide elluviimine. Valitsuse investeerimisprogrammi lipulaev on Tallinna Linnahall, mis aga üldse järgmise aasta eelarvest välja visati. Paari kolme aasta võrra lükkub edasi ka Riisipere-Turba raudteejupp. Alles jääb vaid üüriturgu solkiv riiklik elamuehitusprogramm.
Küll aga jääb Jüri Ratase valitsuse investeerimisprogrammi tulevikus meenutama hiiglaslikud SuperAlko poodide nimelised kaubanduskeskused Eesti-Läti piiri ääres. Piirikaubandusest kasu lõikavad kaubanduskeskused, mis sinna kerkivad, annavad mõned lausa Tallinna Linnahalli mõõdu välja.