Risti koguduse õpetaja kaitses kooseluseadust, peapiiskop on nördinud

EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laats.

FOTO: Liis Treimann

EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laats astus eilses ETV saates «Suud puhtaks» välja geide ja kooseluseaduse kaitseks. Peapiiskop Urmas Viilma teatas seepeale, et temale jääb mõistmatuks, kuidas on üks EELK vaimulik valmis avalikult kiriku seisukohtadega vastanduma.

Eilne telesaade keskendus sedakorda kooseluseadusele. Nagu ikka, olid kohal nii samasooliste kooselu toetajad kui vastased. Sotsiaalmeedia postituste põhjal sai kõige enam tähelepanu Risti koguduse õpetaja väljaütlemine, milles ta avaldas geidele toetust.

«Ka mina olen kirikuõpetaja ja ma küll julgen öelda, et ma võtan jumalat väga tõsiselt. Ja see on see põhjus, miks ma täna siin saates olen. Ja see on see põhjus, miks ma läbi aastate olen seisnud geide eest,» ütles Laats saates.

Ta lisas, et tema tunneb jumalat halastajana, kes tahab, et inimesed oleksid harmoonias ja et puuduksid kõikvõimalikud lõhed. «Kui ma mõtlesin sellele, milliseid inimesi on Jeesus kõrvale tõrjunud- sest minu jaoks on jumal saanud inimeseks Jeesusest -, siis ta on tauninud ainult neid, kes peavad ennast teistest paremaks, normaalseks ja õigeks. Ja neile, kes on teistsugused ja ühiskonna poolt kehvaks peetud, on ta sirutanud käe.»

Seejärel pöördus Laats samuti saates olnud EKRE parlamendisaadiku Jaak Madisoni poole. Teatavasti on just EKRE see, kes tahab kooseluseaduse tühistamist. «Ma vaatan juba tund aega teile silma ja püüan mõista - miks te seda teete? See on halastamatu. See on läbinisti halastamatu,» ütles Laats.

Ta märkis, et lisas kogudusetööle töötab ta hingehoidjana Tallinna lastehaiglas, kus näeb päevast-päeva katkiseid ja valusaid olukordi. «Sellega, mida te praegu teete, teete te haiget väga paljudele,» ütles Laats otsesaates Madisonile. 

Kuid veel enne seda oli saates Annika Laatsi ja EELK Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja Arne Hiobi minidebatt, mille alguses küsis saatejuht Urmas Vaino, kas samasoolistel paaridel peaks olema õigus ühisele riiklikule registreerimisele.

«Jah, ma arvan, et neil peaks see olema,» vastas Laats.

Hiob: «See on vale. Toimub abielumõiste hägustamine. Meie ei ole abielu välja mõelnud ja pigem on nii, et kui me oleme praegu Euroopa Liidu eesistujamaa, siis oleks meil võimalik anda kogu Euroopale ja maailmale viisakas vormis kindel positiivne noot, et seal on nende asjadega liiga kaugele mindud ja võiks hakata mõningaid asju ümber muutma».

Laats vaidles sellele vastu. «Mul on erakordselt kahju, kui neid asju hakatakse praegu ümber muutma. See näeb minu jaoks välja nõndamoodi, nagu võib-olla Nõukogude ajal anti vasakukäelisele lapsele ühel hetkel luba, et nüüd võib ta hakata vasaku käega kirjutama, enam ei pea parema käega seda pliiatsit hoidma ja joonistama. Ja siis mõeldakse ümber, et ei-ei, see on normist kõrvalekaldumine ja nii ei kõlba. Ja me oleme selle ukse, mis meil on Eestis äsja paotunud, lihtsalt nende inimeste ees uuesti kinni [löömas - toim].»

Peapiiskop: need ei ole EELKi seisukohad

EELK peapiiskop Urmas Viilma võttis seepeale sõna Facebookis, põhjendades et pärast saadet ei saa ta lihtsalt postitust tegemata jätta. Ta märkis, et EELK Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja Arne Hiob sõnastas eile seisukoha, mida on Eesti luterlik kirik seni väljendanud: kuni samasooliste kooselu seadustamisega käib kaasas abielu mõiste hägustamine ja ümberdefineerimine, ei saa kooseluseadusega nõus olla ning rakendussätteid vastu võtta.

«Enne kuni ei ole täit kindlust, et on välistatud oht (mis muude riikide näidetele toetudes on reaalne), et ühel hetkel samastatakse samasooliste registreeritud kooselud ja abielu, samuti kuni ei ole tagatud abielu ja samasooliste kooselu registreerimise mõistete teineteisest selge lahus püsimine ning selles on ka kõik osapooled jõudnud kokkuleppele, ei või seaduse teemaga edasi minna. Tänan selle selge seisukoha eest Arne Hiobit, kes esines saates väärikalt ning teiste saatekülaliste suhtes lugupidavalt,» kirjutas Viilma.

«Õpetaja Annika Laats, kes väljendas oma toetavaid seisukohti kooseluseadusele praegusel kujul ei esindanud selles küsimuses EELK seisukohti ning tekitas sellega asjata segadust ja küsimusi vaatajates, kes ei mõistnud, kuidas saavad sama kiriku vaimulikud oma sõnavõttudes esindada nii vastakaid arvamusi,» jätkas Viilma. Samas avaldas peapiiskop aga heameelt selle üle, et Laats kinnitas, et abielu küsimus peaks jääma nii nagu see seni on olnud, samastamata kooseluseaduse alusel registreeritavaid partnerlussuhteid abieluga. 

«Paraku, pean kinnitama, et Annika Laatsi põhimõtteliselt toetavad seisukohad kooseluseadusele ja seisukoht, et kirik peaks samasooliste suhteid õnnistama ei esinda EELK kehtivaid seisukohti, vaid on nendega vastuolus. Oma seisukohtade erinevust oma kiriku seisukohtadega Annika Laats ka ise tunnistas. Mul on väga kahju, et Annika Laatsi seisukohad panevad kiriku, selle vaimulikud, teised töötegijad ja liikmed, samuti kirikujuhid, sealhulgas minu olukorda, kus peame selgitama, mida siis EELK tegelikult asjadest arvab või kuidas on võimalik, et EELK vaimulikud ei kuuluta oma kiriku õpetusega kooskõlas olevat sõnumit. Kuidas üks EELK vaimulik on valmis avalikult oma kiriku seisukohtadega vastanduma ma ei mõista, sest Annika Laats ei esindanud saates ainult iseennast, vaid rõhutas seda, et ta on kirikuõpetaja,» kirjutas Viilma.

Segaduse vältimiseks avaldas Viilma veel kord ka kiriku seisukoha selles küsimuses:

«Kiriku seisukoht on endiselt, et homoseksuaalne praktika, nagu ka heteroseksuaalsed abieluvälised seksuaalsuhted on jumala tahte vastased, mistõttu on tegemist patuga. Ka on kirik endiselt piibellikul seisukohal, et abielu on ainult mehe ja naise vaheline liit, mis on jumala seatud. Seetõttu ei ole inimesel, olgu või riigikogus enamuse häältega läbi surudes, õigust seda muuta. Kiriku seisukoht on aga ka see, et homoseksuaalsete inimeste, nagu ka kõigi teiste inimeste mistahes häbimärgistamine või tagakiusamine ei ole lubatav ega saa seda millegagi õigustada. See kehtib aga ka heteroseksuaalsete, usklike inimeste või ka kõigi teiste vähemus- või enamusgruppidesse kuuluvate inimeste kohta. Kõik on oodatud ka kirikusse, sest jumal armastab meid kõiki. Jeesuse armastusekäsk on ülemuslik, kuid sellest hoolimata ei õigustanud Jeesus pattu, ega kiitnud patust eluviisi heaks. Ta käskis meil armastada jumalat ja ligimest, sh patust ligimest. Patustena vajame me aga kõik jumala ja ka üksteise ehk ligimese armastust.»

Tagasi üles