/nginx/o/2017/08/26/7029825t1h64f5.jpg)
Kooseluseaduse ja geide õiguste eest häälekalt seisnud EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laats on lubanud esitada omapoolse selgituse, mida EELK kirikuvalitsus eesotsas peapiiskop Urmas Viilmaga novembris arutama hakkab.
Kooseluseadust kaitsnud kirikuõpetaja peab kirikuvalitsusele aru andma (17)
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
5. oktoober 2017, 11:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viilma ütles Postimehele, et on Laatsiga suhelnud ja palunud temalt selgitust selle kohta, miks asus ta avalikult toetama EELK senistest põhimõtetest erinevat seisukohta. Peapiiskopi sõnul lubas Laats omapoolse selgituse kirikuvalitsusele ka esitada.
Oma selgituse asjast annab ka saates Laatsiga debateerinud ja seal kiriku seisukohti kaitsnud EELK Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja Arne Hiob. «Kuna kirikuvalitsus kohtub vaid kord kuus ja järgmine istung toimub uue kuu alguses, ei asu me tekkinud olukorda rabistades või kiirustades lahendama,» sõnas Viilma.
Tagandamisest rääkimine rutakas
Postimees uuris peapiiskopilt ka seda, kas kirikuvalitsuse koosolekul võidakse arutada Laatsi tagandamist koguduse õpetaja kohalt või ei anna kirikust erineva seisukoha avalik esitamine selleks siiski alust.
«Rääkida Annika Laatsi tagandamisest on praegu ülimalt rutakas ning teenib nende huve, kes sooviksid näidata kirikut kohana, kus iseseisev teoloogiline mõtlemine või arvamuse avaldamine oleks keelatud. Küsimus on, kas selliste arvamustega soovitakse teadlikult ja tahtlikult kirikut kahjustada või mitte. Eks Annika Laatsi selgitused aitavad siin selgusele jõuda,» sõnas Viilma.
Peapiiskop lisas, et kindlasti ei loe ta Laatsi eilsetest seisukohtadest välja kriitkat ega süüdistusi kiriku aadressil, küll aga tema isiklikku kurbust, et tema teoloogilised arusaamad ei ühti kõiges EELK omadega.
«Kirik on läbi oma paarituhande aastase ajaloo püüdnud erinevaid teoloogilisi seisukohti mahutada ja see on kirikut pigem tugevdanud kui nõrgendanud. 500 aasta tagused reformatsiooni sündmused on siiski tunnistuseks, et mitte alati ei ole üksmeelt jagunud niivõrd, et kirik Kristuse ihuna haiget ei saaks,» lausus Viilma.
Eilne minidebatt ETV saates «Suud puhtaks»
Saatejuht Urmas Vaino uuris Hiobilt ja Laatsilt, kas samasoolistel paaridel peaks olema õigus ühisele riiklikule registreerimisele.
«Jah, ma arvan, et neil peaks see olema,» vastas Laats.
Hiob: «See on vale. Toimub abielumõiste hägustamine. Meie ei ole abielu välja mõelnud ja pigem on nii, et kui me oleme praegu Euroopa Liidu eesistujamaa, siis oleks meil võimalik anda kogu Euroopale ja maailmale viisakas vormis kindel positiivne noot, et seal on nende asjadega liiga kaugele mindud ja võiks hakata mõningaid asju ümber muutma».
Laats vaidles sellele vastu. «Mul on erakordselt kahju, kui neid asju hakatakse praegu ümber muutma. See näeb minu jaoks välja nõndamoodi, nagu võib-olla Nõukogude ajal anti vasakukäelisele lapsele ühel hetkel luba, et nüüd võib ta hakata vasaku käega kirjutama, enam ei pea parema käega seda pliiatsit hoidma ja joonistama. Ja siis mõeldakse ümber, et ei-ei, see on normist kõrvalekaldumine ja nii ei kõlba. Ja me oleme selle ukse, mis meil on Eestis äsja paotunud, lihtsalt nende inimeste ees uuesti kinni [löömas - toim].»