Igal kevadel, kui ilm muutub soojaks ja teed kuivaks, alustavad tuhanded rattasõbrad võistlusteks treenimist. Liikluspilti ilmunud ratturite märkamine nõuab tähelepanelikkust sõidukijuhtidelt, aga ka hoolsust ratturitelt endilt.
Seisukoht: maanteed – suurimad spordirajatised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on rattasport pikast sügisest ja talvest hoolimata jätkuvalt populaarne ning rattarallidel ja -maratonidel osalevate harrastajate arv lööb igal aastal rekordeid. Maanteede ääres treenivate ratturite ohutus sõltub paljuski sõidukijuhtidest, kes peavad muutunud liikluspildiga harjuma. Palju saavad ohutuse tagamiseks teha ka ratturid ise.
Tartu rattaralli toob kevaditi Tartumaa teedele hulgaliselt treenijaid – inimesi, kes soovivad rattaga sõites oma tervist parandada, kevadet nautida ja turvaliselt suureks spordipeoks valmistuda.
Kuigi maanteel sõites on ratturitel samasugused õigused kui teistel sõidukijuhtidel, erinevad nende kohustused liiklusohtlike olukordade ennetamisel autojuhtide omadest tunduvalt. Eelkõige tähendab see ratturite kohustust end märgatavaks teha.
Jalgrattaga sõites tuleks kanda erksavärvilisi ja helkurribaga varustatud rõivaid, eriti just pimedal ajal. Sõiduvahend peab olema tehniliselt korras, seda tasub kontrollida enne igat väljasõitu. Meeles tuleb pidada, et kiivri kandmine ei ole sugugi tülikas kohustus. Ei tasu kahelda selles, et kiiver võib päästa elu.
Jalgrattaga peab sõitma võimalikult sõidutee parempoolse serva lähedal ning jälgima tagant tulevaid sõidukeid, et neile vajaduse korral teed anda. Eriti tähelepanelik peab olema treeningurühmaga kolonnis sõites.
Jalgratturite sõiduoskused ja -kogemused on väga erinevad, aga samuti nende käitumine liikluses. Et vältida õnnetusi, ei tohi sõidukijuhid hetkekski kaotada valvsust. Äärmiselt ohtlikud on juhi tähelepanu hajutavad kõrvaltegevused, mistõttu ratturite manöövrid võivad jääda märkamata.
Eriti tähtis on jalgratturitega arvestada möödasõidul. Kahjuks ei võta paljud autojuhid ratturist möödudes hoogu maha ega hinda õigesti möödasõiduga kaasnevaid ohutegureid.
Kui sõiduk jalgratturist suure kiiruse ja väikese külgvahega möödub, võib tuulehoog ratturilt tasakaalu viia ning põhjustada kukkumise ja/või kokkupõrke. Väga ohtlik on jalgratturist mööduda ajal, mil tuleb vastu teine sõiduk. Kui tee on kitsas, ei pruugi seal kolmele ruumi jätkuda. Teadagi, kes saab sellises olukorras kannatada.
Tihti tekitab probleeme ratturi kiiruse vale hindamine. Jalgratturid sõidavad treeningutel väga kiiresti ning seega ei pruugi nende eest läbi lipsamine alati õnnelikult lõppeda.
Kokkupõrkel jalgratturiga ei saa sõidukijuht enamasti füüsiliselt kannatada, kuid psüühilise trauma tagajärjed võivad olla väga suured. Ei ole kerge ununema, et enda tähelepanematusest on kaasliiklejat vigastatud.
Jalgrattaga sõitmiseks tasub valida sellised teed, kus liiklustihedus on väike ja seega pole suurt ohtu kellelegi ette jääda. Kõige sobivamad paigad treenimiseks on maakonnalinnade ümbruses olevad jalgrattateed, kuid pikemateks treeninguteks neist esialgu veel ei jätku.
Maanteeameti lõuna regioon koostas koos rattaklubide esindajatega marsruudid, millest lähtudes saavad ka pikamaasõitu harrastavad jalgratturid oma teekonda turvaliselt planeerida.
Kaardi väiksema liiklustihedusega ja jalgrattatreeninguteks sobivate marsruutide kohta Lõuna-Eestis leiate maanteeameti koduleheküljelt www.mnt.ee/index.php?id=13922.