«Eesti ema» monumendi ümber keerleb inetu tüli

Hans Sissas on valmis panema oma ema nimel käe piiblile ja kinnitama, et tema kasutas annetusraha ainult kuju tarbeks.

FOTO: Kristjan Teedema

Kas maalilisusega rabava Rõuge aleviku keskel seisev ja alles mullu suvel avatud «Eesti ema» teab, millised räpased tülid ümbritsevad tema valmimist? Tülis on nii idee autor ja skulptorid kui ka kiviraidurid. Nils Niitra vahendab kuju väljanägemisega otse ja kaude seotud inimeste vaatenurki.

Omal ajal aasta isaks valitud Hans Sissas kogus monumendi rajamiseks annetusi enam kui 5000 inimeselt, ent ometi on Võru külje all asuva kortermaja toakeses istuv lüheldane ja hallipäine mees praegu murelik.

Sissas kirjutab raamatut «Eesti ema» monumendi valmimisest, ja seal leidub mürgiseid tähelepanekuid nii ajakirjanike, skulptorite kui ka raidurite aadressil. Samal ajal jagub skulptoritel ehk Riho ja Ilme Kullal küllaga kurje arvamusavaldusi Sissase kohta.

Kiviraidurid Kristjan Kittus ja Margus Kurvits ei salga omakorda pahameelt nii Sissase kui ka Kuldade suhtes. Raidureid vahetati – viimase töötegija Kittuse süü seisnes väidetavalt selles, et ta hakkas lisama kujule oma nägemust.

Kittus loobus tööst enne lõppu ja sestap jäi tal saamata lepingujärgsed 28 500 krooni. Juba levivad Võrumaal kuulujutud, et Sissas on saanud tunduvalt rohkem annetusi kui ametlikult teatatud alla kahe miljoni krooni ja ehitanud selle eest oma pojale maja.

Keelepeksjate väiteid toetab asjaolu, et Sissas keeldub järjekindlalt avalikustamast summasid annetajate kaupa. Sissase enda rehnung viitab aga umbes 130 000 kroonile tema enda majandamiskuludele ja, arvestades tehtud tööd, on see tõepoolest tagasihoidlik summa.

Postimehele näitab Sissas pabereid, millel on kirjas annetajad ka summade kaupa. Ta ei pea lihtsalt ilusaks, et oma vähestest sissetulekutest 50 krooni annetanu järel seisab 1000 krooni andnud jõukam inimene.

Segadus asukoha ja mudeliga

Skulptorite ringkondades toimuvaga kursis olijate hinnangul kolossaalsed 750 000 krooni saanud Riho ja Ilme Kuld tahavad aga lõppviimistluse eest Sissaselt veel 100 000 krooni, ehkki neil puudub selle kohta leping.

Kullad ähvardavad meest kohtuga, Sissas ja kiviraidurid soovitavad aga Postimehel vestelda sõltumatute autoriteetidega. Riho Kuld teatab, et kunagi varem pole tal valminud skulptuuriga seoses tülisid olnud, nüüd siis murdis Sissas kena traditsiooni.

Tunnustatud skulptori ja Eesti Kujurite Ühenduse juhatuse liikme Jaak Soansi hinnangul pole aga Kuldade ja tellijate konfliktid sugugi ainukordsed. «Ega see mind eriti üllata – kõvad kivid said kokku,» resümeerib ta.

Soans alustab Sissase vigadest – alustuseks korraldas ta avaliku konkursi, mille tingimustel oli skulptuuri asukoht skulptorite jaoks lihtsalt kõlbmatu. «Ma olin selle žürii esimees ja ütlesin kohe, et sinna Võrru järve äärde päevitajate vahele pole üldse mõtet kuju panna,» räägib ta.

Lõpuks jäigi võitja konkursil välja kuulutamata ja Soans soovitas teha uue konkursi koos uue asukoha leidmisega.

Sissas leidis lõpuks skulptuurile mõistliku koha ja valis sisulise konkursita välja Riho ja Ilme Kulla. «Kuldade viga oli see, et enne kiviraiduritele töö andmist tuleb teha kipsist täpne vahemudel,» räägib Soans.

Tegelikult oli kuju alumine osa aga valmistatud pehmest materjalist. «Sellisel juhul ei saa kiviraiduritelt üldse midagi nõuda ja isegi kui nad on nõus tegema, siis on see lihtsalt vastutulek,» lisab Soans.

Juhul kui mudel on tehtud korrektselt, saab spetsiaalse sirkli abil täpselt ka skulptuuri vormida. Pehme aluse puhul polnud see võimalik.

Soansi hinnangul tahtis tellija ilmselt parimat, aga ta lihtsalt ei teadnud kunstivallast suurt midagi. «Sissasel ei olnud kogemusi ja ta tegeles esmakordselt monumendiga, mis oli pealegi graniidist,» räägib ta.

Soans toetab Sissase kinnitusi, et raiduritega konflikti sattunud Riho ja Ilme Kuld ei teinud kuude kaupa ka oma töö üle järelevalvet. «Silm peab tööl ikka kogu aeg peal olema,» lausub ta.

Soansi hinnangul polnud skulptuuri lõppmaksumus sugugi kallis, küll aga oli Riho ja Ilme Kullale makstud 750 000 krooni vägagi kena summa.

Soansi hinnangul ei saa Sissast küll kuidagi hurjutada annetatud summade avaldamata jätmise pärast, pigem vastupidi. Ta leiab, et isegi annetajate nimekirja avaldamine ilma summadeta polnud õige.

«Üldjuhul annetajate nimesid ja summasid ei avaldata,» arvab Soans. «See tekitab jälle paksu pahandust – kes andis rohkem ja kes vähem. Milleks?»

Kujur soovib rohkem raha

Soans soovitab osalistel tülitsemine lihtsalt lõpetada.

«Kõiki selliseid asju tuleb ajada professionaalselt,» räägib kujurite ühenduse juhatuse liige. «Sissas tegi monumenti isetegevuslikult esimest korda elus ja ilmselt ta ei osanud. Teisalt kasutasid Kullad tema oskamatust natuke ära – nad tegid vähem, kui oleks võinud teha.»

Sissas ise tellis skulptuuriga seotud lepingutele juriidilise analüüsi. «Kui viimane kiviraidur lahkus pärast tüli Kuldadega ja lõpetas ühepoolselt lepingu, küsisin temalt seletust,» räägib ta.

Sissas lisab, et viimased maksta olevad 28 500 krooni on arvel olemas ja ta maksab summa välja kohe, kui viimane raidur Kittus ja kuju autorid Kullad jõuavad kokkuleppele, kuidas raha omavahel jagada.

Kujur Riho Kuld ütleb aga, et Sissase kuju valmimist käsitlev raamat sisaldab laimu, ja kui vaja, tuleb mees kohtusse kaevata.

Tema sõnul hakkas teine kiviraidur nende töö kallal isetegevust harrastama. «Ta tegi jubedaid vorme, ta ei vallanud üldse natuuri,» räägib Kuld.

Kittuse teenetest loobumise puhul arvestab skulptor, et ta võiks saada koos abikaasaga kahekuulise töö eest skulptuuri viimistlemisel kumbki 50 000 krooni.

«Mina arvan, et riigikogulane saab ka midagi taolist kuu aja eest, aga meie oleme teinud kaks kuud,» lisab Kuld.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles