Igor Taro: rahval on tunne, et piiri kindlustamisega on lõdvaks lastud

Põlva maavanem Igor Taro.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

2015. aastal Hanno Pevkuri poolt välja öeldud eesmärk Eesti-Vene piirdeaed Vabariigi 100. juubeliks valmis saada tundub siseminister Andres Anveltile utoopiline. Tema seatud tärmin, piir 2020. aastaks väljaehitatada, valmistab aga piiriäärsele rahvale tuska.

„Igasugune edasilükkumine riigijulgeoleku parandamise seisukohalt on kahetsusväärne,“ ütles Taro ja lisas, et piir oleks pidanud kindlustatud saama juba mitu aastat tagasi.

Taro hinnangul andis kurb juhtum Eston Kohveriga hea õppetunni ja lisatõuke projekti ettevõtmiseks. „See on ju elementaarne, et meil oleks piir korralikult väljaehitatud,“ ütles ta.

„Praegu on meil Eesti-Vene kontrolljoon ja väljaehitamine tehakse vastavalt sellele, aga kui piirilepe ära ratifitseeritakse, siis toimuvad osadel lõikudel muudatused,“ ütles Taro. Tema sõnul oleksid need muudatused Eestile kasuks. „Näiteks üks küla on täiesti isoleeritud praegu,“ ütles ta ja viitas ratifitseerimise vajalikkusele.

 „Mõningate lõikude puhul on rahval meeleolu, et ametnikud on end lõdvaks lasknud,“  ütles Taro.

„Ka praegu on illegaalsed piirületused kaameratest näha, aga venelased puiklevad vastu, seades küsimärgi alla, kas nad tulevad ikka nende poole pealt,“ ütles ta ja lisas, et füüsilise tõkise puhul oleks ületusi lihtsam ohjeldada.

Põlvamaa maavanem Igor Taro rääkis, et enne 2015. aasta riigikogu valimisi figureeris piiri väljaehitamisega seoses meedias tugevalt toonane siseminister Hanno Pevkur, kes peaaegu igal nädalal seal pilti käis tegemas. „Ta nagu elas seal piiril, aga kui valimistrall läbi sai, siis jäi kuidagi vaikseks see kõik,“ ütles Taro.

Andres Anvelt: kui mina majja jõudsin, oli laual tähtaeg 2020

Siseminister Anvelti sõnul on tähtajaline eesmärk alati olnud 2020. aasta ja projekti edasi lükatud pole.

„Mina ei ole midagi edasi lükanud. Töötame 2020. aasta nimel,“ ütles ta. Anvelti sõnul teeb loo keerulisemaks tõsiasi, et keegi pole Eestis varem sellist projekti ette võtnud.

„Näidislõigud näitasid, et kui tahame, et piir seisaks aastakümneid, siis tuleb maapind korda teha ja ka seadusandlusega vaeva näha,“ ütles Anvelt.

Ehitustööde alustamist on Avnelti sõnul pärssinud ka pikad läbirääkimised maaomanikega. „Õnneks on sellega nüüd ühel pool,“ ütles ta ja lisas, et kohe-kohe on algamas projekteerimisstaadium.

2020 on Anvelti hinnangul reaalne tärmin ja see on võetud eesmärgiks. Siiski ei välista ta, et mõned tööd ka 2021. Aastasse langevad. „136 kilomeetrisel lõigul kagus on ikka väga keeruline loodus. Laugas (pruuniveeline sooveekogu) on seal kohati 9-8 meetrit,“ ütles Anvelt.

Anvelti sõnul projekti suhtes allahindlust ei tehta. „Plaan on teha mitte ainult Euroopa, vaid maailma üks innovaatilisemaid piire,“ ütles ta.

Kui Eesti-Vene piirilepe ratifitseeritakse, siis praegune kokkulepitud piir Venemaaga muutub. «Eesti piirist on 98 protsenti paigas ja jääb nii. Piiri ehitamisel on arvestatud Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimisega ,“ ütles Anvelt. Tema sõnul tagatakse neil maatükkidel, mida lepe puudutab, piiri valvamine alternatiivsete meetmetega.

Hanno Pevkur: tärmini seadsime varuga

„Tõesti plaanisime 2018. aastaks valmis saada piirdeaia,“ ütles Pevkur. Tollase siseministri sõnul tehti plaane politsei ja ehitajate hinnangute järgi. „Liiga optimistlikult me plaane tol hetkel ei teinud, vaid pigem varuga,“ ütles Pevkur. „Ju siis on asjad selgemaks saanud ja edasi lükkunud,“ ütles ta ja lisas, et ei oska kommenteerida, miks täpselt projekt viibima on jäänud. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles