Tänases raadio Kuku saates «Keskpäevatund» päris Ainar Ruussaar kaassaatejuhtidelt aru elektri hinna tõusu kohta.
Atonen: elektri hinna tõus investeeritakse jaotusvõrku
30. aprill 2011, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ruussaare vestluspartneriteks olid Rein Kilk ja Meelis Atonen, kes on mõlemad Eesti Energia nõukogu liikmed.
«Kasuminumbrid olid Eesti Energial eelmisel aastal päris head. Kogu kontserni puhaskasum kerkis 32 protsenti. Samas me saame teada, et elektri hind tõuseb umbes kuus protsenti aastas. Väga tore on, et ettevõttel läheb hästi. Aga väga halb on, et elektri hind jälle tõuseb,» lausus Ruussaar.
Atonen selgitas, et Eesti Energia puhul tuleb arvestada seda, et see pole enam see ettevõte, mis tegutseb sajaprotsendiliselt Eestis ja reguleeritud turul. «Suur kasum ei tulene mitte reguleeritud hinnast, vaid nendest tegevustest, kus Eesti Energia tegutseb sellest väljaspool. Me müüme väga edukalt vabaturul elektrit, mitte ainult eestis vaid ka väljaspool Eestit,» ütles Atonen.
«Rahvas küsib väga lihtsalt: kas ma saan pärast hinnatõusu paremat elektrit? Kas ma võin olla kindel, et ka tormi ajal üle kahe tunni elektrikatkestust ei ole? Kas ma võin kindel olla, et kui ma lülitan õhtul teleka sisse, siis ma näen telekanalit, sest elektrikatkestust ei ole? Kas teie, härrased Eesti Energiast võite öelda, et jah, sa võid kindel olla?» päris Ruussaar.
Atonen tõdes, et see on õigustatud küsimus, sest Eesti Energia võttis konkurentsiametile hinnatõusu taotlust esitades endale ka kohustusi. «See protsess on pikk, hinnatõus mängiti teatavasti pikema aja peale, nii et sealt tulevat raha ei saa ühekorraga investeerida. Ja Eesti Energia võttis endale kohustuse vähendada rikete arvu, parandada liinide tehnilisi parameetreid jne. Ja see kõik on konkurentsiametiga väga konkreetselt kokku lepitud,» lausus Atonen.
Ta lisas, et kui see periood läbi saab, siis ilmselt teeb konkurentsiamet väga põhjaliku auditi ja vaatab, kas ettevõte on ma kohustused täitnud, «Täna me ei oska selle auditi lõpptulemust öelda. Aga seda raha ei kasutata mingite teiste projektide peale, see raha läheb elektriliinidesse. Ja sellel investeeringul peavad olema konkreetsed tulemused,» kinnitas Eesti Energia nõukogu liige.
Rein Kilk arvas, et tegelik elektri hinnatõus on tunduvalt väiksem kui kuus protsenti. «Kuna esimeses kvartalis oli inflatsioon üle viie protsendi, siis reaalne elektrihinna tõus on alla ühe protsendi,» ütles Kilk. Ta meenutas ka seda, et Eesti Energia on sajaprotsendiliselt riigi omanduses ja seoses eurole üleminekuga on riik viimase viie aasta jooksul ettevõttest 6,6 miljardit krooni välja võtnud.