Šveitsi fondi hallanud austerlane kohtus: osa raha kandsin edasi Savisaarega seotud Arsai Investmenti

Keskerakonna endise juhi Edgar Savisaare kohtuprotsessil loodi täna videosild Austriaga, et kuulata seal asuvat tunnistajat Israil Gendlini kümme aasta tagasi süüdistuse järgi toime pandud rahapesu episoodis.

Šveitsi fond Algel Familienstiftung

Kofkin laenas süüdistuse järgi Savisaarele raha läbi fondi Algel Familienstiftung.

Prokuröri sõnul leiti uurimise käigus, et 1997. aastal avas Edgar Savisaar oma ebaseaduslike sissetulekute varjamiseks Zürichis asuvas Cantrade Private Bank Ltd pangas Briti Neitsisaartel asutatud ettevõtte Arsai Investments Ltd nimele pangakonto, kuhu 2007. aastal laekus läbi fondi Algel Familienstiftung Alexander Kofkinilt 191 570 eurot selgitusega «Laen».

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus küsis austerlaselt Israil Gendlinilt tõlgi vahendusel, kas ta tunneb kohtusaalis viibivat Edgar Savisaart.

«Jah,» vastas Gendlin. «Me oleme tuttavad juba palju aastaid, aga see oli mittekohustav tutvus. Härra Alexander Kofkin on minu hea tuttav ja ma tunnen teda juba palju aastaid,» rääkis mees ja lisas, et andis 4-5 aastat tagasi juba protokollis kõik ütlused, mistõttu ta ei saa neid enam korrata. Teisel pool ekraani istus Gendlini kõrval ka Austria prokurör.

Edasi küsis Evestus Gendlinilt, kas ta oli seotud Šveitsis asunud fondiga Algel familienstiftungiga (perekonnafond). «Jah, olin seotud. Ma kuulusin selle fondi juhtkonda ja töötasin kapitalihaldurina selle fondi jaoks,» lausus ta.

«See oli kõik väga ammu ja ma ei pruugi enam kõike mäletada, sellepärast oleks hea, kui te lihtsalt loeksite protokolli ja küsiksite selle kohta,» pakkus Gendlin. Seepeale sekkus tunnistaja ülekuulamisse kohtunik, kes selgitas, et Eesti seaduste järgi tuleb kõik asjaolud vahetult kohtus ette kanda.

Tunnistaja ei mäletanud, millal fond täpselt asutati, kuid pakkus, et umbes 25-50 aastat tagasi. Täna fond enam ei tegutse, vaid lõpetas tegevuse juba aastaid tagasi. Gendlin rääkis, et ta oli 2007. aastal fondi haldur ja tema ülesanne oli fondi vara hallata.

Evestuse küsimusele, kellelt ta aastal 2007 ülesandeid sai, vastas mees, et ta ei mäleta seda täpselt ega isegi seda, kes teda fondi juurde tööle üldse kutsus. Evestus tõi välja, et Gendlin on varem öelnud, et tema käsutuses ei ole enam mingeid dokumente, mis näitaksid, et ta töötas selle fondi heaks. «See on õige,» vastas mees.

Austerlane teatas ühel hetkel, et miks temalt küsitakse nii laiasid küsimusi, millele ta võiks tundide kaupa vastata. Evestus ütles, et tema pole küsimustega teemast kõrvale kaldunud, vaid küsinud samade asjaolude kohta, mille kohta teda Austria õigusasutused juba on üle kuulanud. Evestus ütles, et ta peab küsimustele vastama, mitte küsitlemist dikteerima. Järgnes austerlaste omavaheline saksakeelne vaidlus.

Evestus uuris, kas tunnistaja oskab öelda, kes avas augustis 2007 konto Šveitsis asuvas privaatpangas Julius Baer & Co AG. Gendlin ütles, et ta ei mäleta. Evestus küsis rohkem kui 190 000 euro suuruse ülekande kohta sinna panka. «Ma ei mäleta kuupäevi ja ma ei mäleta ka summasid, mis sellel aastal kontole laekusid,» vastas ta.

«Siis, kui mind Viinis üle kuulati, siis ma rääkisin nendest ülekannetest, mis olid tol ajal dokumenteeritud,» lausus Gendlin. Evestus vastas, et samade asjade kohta ta küsibki. Austerlane küsis ühel hetkel prokurörilt, et aga kes selle ülekande tegi? Saalist kostsid naeruturtsatused.

Gendlin kõenels, et kui tegu on selle ülekandega, mille kohta ta on varem pidanud ütlusi andma, siis puudutas see tehing Savisaare raamatute kirjastamist, mis oli Alexander Kofkini äriidee.

Gendlin ütles, et tema teada oli Savisaarel plaanis kirjutada veel raamatuid ja selles äriidee seisneski. Äriideena kuulis austerlane enda sõnul seda Kofkini käest. Gendlin ütles, et tegu ei olnud abipalvega, vaid see oli äriidee.

«Nii palju, kui mina mäletan, pidi see raha jõudma kontole, millega Savisaarel oli seos,» kõneles tunnistaja. Evestus küsis, kas see oli tema ülesanne hoolitseda selle eest, et raha jõuaks Savisaareni. Mees rääkis, et pidi selle suunama fondi, mille nime prokurör eelnevalt jutu sees mainis.

Evestus uuris, kas mees suunas raha edasi Arsai Investmenti? «Osaliselt,» vastas ta. Tunnistaja rääkis, et mõte oli anda need raamatud välja ka vene keeles, aga pärast turu uurimist selgus, et see ei tasu end ära ja nemad otsustasid enda osaluse sealt välja võtta.

«Me eeldasime, et sellel kontol oli seos Edgar Savisaarega, sest sinna tuli raha üle kanda,» Küsimusele, kas ta oli selleks hetkeks Savisaarega ka kohtunud, vastas Gendlin, et mitte nii et ta seda mäletaks.

Prokurör märkis, et tunnistaja ütles enne, et Algel familienstiftung ei tegelenud laenude väljastamisega ja küsis, miks siis sellele ülekandele oli selgituseks märgitud «laen». Gendlin vastas, et fond ei tegelenud tõesti laenu väljastamisega ja ka antud juhul ei olnud Savisaarele tehtud ülekande puhul tegu laenuga.

Gendlin vastas, et ta ei oska seda enam vastata, mis olid need juriidilised sammud toona. Prokurör küsis uuesti, Gendlin vastas, et ta ei tea seda enam. Küsimusele, kas fond teenis ülekandega ka vahekasu, vastas Gendlin, et nii palju, kui ta mäletab, siis ei. Evestus märkis, et varem on Gendlin andnud teistsuguseid ütlusi. Protokollis ütles mees, et teine summa suurusjärgus 107 000 pidi jääma Algel Familinestiftungile.

Küsimusele, kas Kofkini äriidee ka realiseerus, vastas Gendlin, et seda ta ei tea. Kofkin oma äritegevusest Eestis talle rääkinud ei ole. Gendlin ütles, et ta usub, et Savisaar oli siis Tallinna linnapea, kuid täpselt ta seda ei mäleta, võis olla ka minister ja peaminister.

Summa pidi kantama kahes osas: algul 83 000 ja hiljem 107 000 ning teine summa jääma fondi. Alexander Kofkini kaitsja Aivar Pilv küsis, kas seda seetõttu, et raamatuteäri Venemaal ei õnnestunud. Gendlin ütles, et kui ta õigesti mäletab, siis teine summa siiski ei jäänud fondile. Ta kinnitas Pilvele, et ka nende fond pidi algse plaani järgi raamatuäris osalema.

Šveitsi tunnistaja ülekuulamine lükkus edasi

Algse plaani järgi pidi Harju maakohus kolmapäeval looma videosilla Šveitsiga, et kuulata seal asuvat tunnistajat, ent plaan muutus ja Šveitsi tunnistaja kuulamine nurjus juriidiliste nüansside tõttu, kuid kindlasti toimub see millalgi hiljem.

Videosild loodi siiski Austriaga, kust ütlusi andis tunnistaja Israil Gendlin ning selleks on kohtusaalis ka saksa keele tõlk.

Seejärel laekus kuus tunnistajat, teiste hulgas muinsuskaitseameti juht Boris Dubovik ja Savisaare kauaaegne lähedane töötaja linnavalitsusest Liina Oja.

Savisaare korruptsioonisüü uurimine algas Harju maakohtus 12. juunil, kui kohtualused kinnitasid, et neile esitatud süüdistus on arusaadav, kuid nad ei tunnista end süüdi. Vaid eksminister Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema süüepisoodid eraldas kohus üldisest süüasjast kokkuleppemenetluse läbiviimiseks.

Kohus on seni jõudnud kuulata mitmeid prokuratuuri kutsutud tunnistajaid, teiste hulgas reklaamiärimees Paavo Pettaid, ehitusärimeest Tarvo Tederit, riigikogu liiget Siret Kotkat, Tallinna tegevlinnapead Taavi Aasa, endist ministrit Ain Seppikut, Tallinna linnasekretäri Toomas Seppa ning Keskerakonna peasekretäri Mihhail Korbi. Ühtlasi on käinud tunnistajatena ütluseid andmas mitmed ärimees Alexander Kofkini alluvad, ärimees Hillar Tederi firmade töötajad ja Tallinna linnavalitsuse praegused ning endised töötajad.

Süüalustest on oma ütlused andnud Reiljan ja Tallinna endine linnaametnik Priit Kutser. Neist viimane lootis, et tema süüasi lõpetatakse oportuniteediga, kuid riigiprokuratuur polnud sellega päri. Reiljan läks aga prokuratuuriga kokkuleppele ning tema süüepisood eraldati üldisest süüasjast.

Kohus on jõudnud kuulata ka jälitustoimingutega kogutud helisalvestisi ja uurida kirjalikke tõendeid. Kohus on uurinud ka kirjalikke tõendeid Savisaare finantsasjade osas, avaldades, et Savisaar armastas omada sularaha ja lasi teistel kinni maksta oma igapäevaseid olmekulusid.