Töövõimereformi hammasrataste vahel: sügava puudega Liisile määrati osaline töövõime (5)

Kadri Kuulpak
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töövõimereform ärgitas puudega inimesi üle Eesti 2014. aastal piketeerima.
Töövõimereform ärgitas puudega inimesi üle Eesti 2014. aastal piketeerima. Foto: Elmo Riig / Sakala

Sügava puudega Liisilt võtsid ametnikud pensioni ära, sest arvuti näitas, nagu ta oleks 23 aastat tagasi saadud ajutraumast paranenud, vahendab ETV saade «Pealtnägija».

Mullu algas tööhõivereform, mis puudutab 100 000 vähenenud töövõimega täiskasvanut. Septembri lõpu seisuga on neist lahendatud 1700 juhtu, kus muudeti kolmandik ehk 535 otsust, sh Liisi oma.

Teismeeas sattus Liis autoavariisse, mille tagajärjel sai ajukahjustuse.

Perearst Eva Loskit sõnul oli Liisi peapõrutus sedavõrd raske, et Liis oli kaks ja pool kuud koomas. Trauma kahjustas Liisi väikeaju, mis koordineerib liikumist, kõne, mälu ja kontsentratsiooni.

Arstid ennustasid, et Liis ei hakka uuesti käima, kuid sündis ime. «Arstid arvasid, et jään voodisse üldse. Siis arvasid, et ratastooli ja lõpuks arvasid, et jään karguga käima ja nüüd ma käingi,» rääkis Liis.

Sellega aga imed piirdusid.

Pikki aastaid oli Liis töövõimetu, kuni tänavu augusti lõpus käis Liis töötukassas kohal ja täitis ligi 90-leheküljelise küsimustiku. Materjal läks koos digilooga edasi lepingulisele partnerile, Liisi puhul osaühingule Dorpat Tervis ekspertarvamuseks. 

Pärast kõike seda teatas töötukassa, et naine on osaliselt töövõimeline. «Ma tahaksin tööd teha, aga ma ei saa,» ütles Liis ja nimetas otsust idiootsuseks.

«Ega inimest ei vaadata, vaadatakse paberit, ütles Liisi kasuisa.

Ka 23-aastase staažiga perearst Loskit oli otsusest hämmingus. Liis on üks kolmest tema patsiendist, kes sama moodi otsa vaatamata puudest ilma jäid. Arsti abiga vaidlustas Liis Töötukassa otsuse ja talle määrati taas töövõimetus.

Töötukassa sõnul polnud Liisi digiloos piisavalt andmeid ja seisundi tõsidusest saadi aru alles siis, kui perearst seda oluliselt täiendas. «Lisandus kas andmeid või neid kirjutati paremini lahti,» selgitas Haigekassa juhatuse liikme Pille Liimal otsuse ümbermuutmist.

Töötukassa tegi tänavu üle 37 500 otsuse, millest vaidlustati üle 2000. Septembri lõpu seisuga on neist lahendatud 1700 juhtu, kus muudeti kolmandik ehk 535 otsust, sh Liisi oma.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles