Üle poolte Eestisse saabunud pagulastest on riigist lahkunud (15)

Kadri Kuulpak
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsist Soome saabuvad pagulased. Tornio pagulaste registreerimise keskus. Järjestelykeskus. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES
Rootsist Soome saabuvad pagulased. Tornio pagulaste registreerimise keskus. Järjestelykeskus. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES Foto: SANDER ILVEST/

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poolte. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab «Pealtnägija».

2015. aasta lõpus leppisid Eesti riigijuhid kokku, et Euroopasse tulnud sadadest tuhandetest pagulastest paigutatakse jaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse 550.

Eesti valis pagulased välja ise, tegi neile taustakontrolli ja andis asüüli juba enne siia saabumist ehk pagulaslaagris Kreekas või Türgis. 

Eestisse jõudis selle perioodi sees vaid 161 põgenikku, kellest rohkem kui pool – viimastel andmetel 85 inimest – siit nüüdseks lahkunud. 

Veel toonase sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna vedamisel otsustati 2015. aastal, et pagulased paigutatakse laiali üle Eesti. Põlva oli üks 12 omavalitsusest, kus leiti sobiv elamispind ja olid olemas vajalikud sotsiaalteenused. 9500 elanikuga väikelinna saabus kahe aasta jooksul viis peret Süüriast, kokku 22 inimest. Nüüdseks on aga nad kõik oma asjad taas kokku pakkinud ja Eestist lahkunud.

Viiest perest kahe tugiisikuks sai 30-aastane Agnes Nurme. Tema sõnul oli saabujate esimene emotsioon šokk.

«Nad maanduvad Tallinnas tavaliselt õhtupoolikul, siis saavad oma dokumendid ja nad on juba hästi väsinud selleks hetkeks ja ei saa aru mis koht see on või toimub ja siis need vähesed Tallinna tuled hakkavad bussi akendest kaduma ja nad sõidavad neli tundi pimeduses kuhugi,» rääkis Nurme.

Toetused, mida pagulaspered saavad on toimetulekutoetus ja vajaduspõhine peretoetus. Näiteks üks neljaliikmeline perekond Põlvas sai kokku 584 eurot kuus. Lisaks maksab omavalitsus toimetulekutoetuse korras korteriüüri, näiteks Põlvas 50-ruuduse korteri eest 250 eurot kuus. Peale selle sai kohalik omavalitsus veel 3000 eurot pere kohta tekivateks muudeks kuludeks. 

Täiskasvanud, kes peaksid alustama kiiresti eesti keele õpet ja minema tööle, et lõimumine valutumalt algaks, jäävad sageli jänni dokumentidega. Stress valatakse välja tugiisikute kaela, kes ometi ei esinda riiki.

«Pealtnägija» võttis ühendust Time'i ajakirjaniku Erin Bakeriga, kes on kajastanud pagulasperede teekonda Eestisse ja siit lahkumist. Baker ütles «Pealrnägijale», et peresid on pannud Eesti väikelinnadest lahkuma igatsus oma kogukonna järele, samuti ei taha nad olla väikelinnas ainsad pearäti kandjad. Põlvast ei saa nad osta ka oma traditsioonidele vastavat toidu ega käia mošees, nagu nõuavad usukombed. 

Ehkki pagulased saavad asüüli Eestis, ei ole neil reisimise piiranguid. Peamiselt on Eestisse suunatud pagulased läinud edasi Saksamaale.

Üks koht, kuhu Saksamaale asunud põgenikud elama asusid, on Tempelhofi lennujaam.  Erinevalt Eestist ei paiguta Saksamaa ametlikult asüüli saanud pagulasi enam laiali, vaid pigem kokku vastavatesse sotsiaalmajadesse.

Saksa ühiskonnaga integreerumise jaoks võib see olla takistus, kuid põgenikega tegeleva ametkonna selgitusel paigutatakse varjupaiga saanud viimasel ajal pigem kokku, sest sedasi on lihtsam pakkuda nii sotsiaalteenuseid, lastehoidu või kasvõi tõlki.

«Saksamaale saabudes nad registreeritakse. Teeme koostööd politseiga ja tänu rahvusvahelisele andmebaasile teame täpselt, kust nad tulevad. Kas nad registreeriti näiteks Norras või Ungaris või Eestis. Tuginedes Euroopa Liidu seadustele, saadetakse nad tagasi,» ütles Saksamaa riikliku pagulasasjade ameti meedianõunik Sascha Langebach «Pealtnägijale».

Seega on paljud Eestist lahkunud kvoodipagulased väidetavalt teada, kuid nende asukohta ei taha öelda nad ise ega avaldada ka võimud. Pagulased püüavad enda Eestisse tagasisaatmist vaidlustada ning Saksamaal asüüli saada.

Saksamaa ütleb, et sinna nad jääda ei saa ja varem või hiljem saadetakse nad Eestisse tagasi. Kes katab tagasisõidu kulud ja mis saab nendega edasi, on ebaselge. Teoorias peab sama viie Süüria pere eest edasi hoolitsema Põlva linn.

​Eesti valitsuse liikmed senist süsteemi, mille kohaselt pagulased üle Eesti väikelinnadesse laiali hajutati, kommenteerida ei soovinud. Üksnes sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse möönab, et pagulaste väikelinnadesse elama suunamine oli viga, mida ta püüdis juba kaks aastat tagasi ära hoida.

Ühelt poolt pole viimase nelja kuuga Eestisse juurde tulnud ühtegi põgenikku, samas lepitakse kohe uue rändekava alusel kokku uus kvoot 50 000 inimese ümberjagamiseks Euroopas ja selgub ka, palju Eesti peaks vastu võtma.

Kommentaarid (15)
Copy
Tagasi üles