Kaur Kender sai lapsporno loomise süüdistuses lõpliku võidu (7)

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju maakohus mõistis mais lapsporno tootmises süüdistatud Kaur Kenderi õigeks.
Harju maakohus mõistis mais lapsporno tootmises süüdistatud Kaur Kenderi õigeks. Foto: Erik Prozes

Kirjanik Kaur Kender sai lapsporno loomise süüdistuses lõpliku võidu, kuna prokuratuur otsustas jätta ringkonnakohtu õigeksmõistvale otsusele riigikohtule kassatsioonkaebuse esitamata.

Prokuratuur otsustas pärast kohtuotsusega tutvumist, et ei kaeba seda edasi, ütles prokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina Postimehele.

Prokuratuur näeb vajadust muuta seadust

Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern ütles, et prokuratuur tutvus kõnealuses asjas ringkonnakohtu otsusega ning otsustas nimetatud kohtuotsust mitte vaidlustada.

«Kuigi kohtuotsusega jäeti maakohtu otsus Kenderi õigeksmõistmises muutmata, nõustus ringkonnakohus otsuses oluliste prokuratuuri seisukohtadega karistusseadustiku paragrahvi 178 rakendamise osas. Samas tõstatati ringkonnakohtu otsuses selliseid probleeme õigusaktides, milliseid ei saa lahendada ka riigikohtu poolt,» ütles juhtivprokurör.

Perni sõnul on prokuratuurile oluline, et erinevalt maakohtust nõustus ka kõrgem kohus prokuratuuri seisukohaga selles, et karistusseadustiku paragrahv 178 ei ole rakendatav mitte vaid reaalselt eksisteerivate laste kujutamisel erootilistes või pornograafilises teoses.

«Prokuratuuri jaoks on oluline, et kohus on nõustunud selle sätte prokuratuuri esitatud tõlgendusega, mille kohaselt on seadusandja tahteks keelata selliste pornograafiliste või erootiliste teoste käitlemist, milles äratuntavalt lapsi kujutatakse. Kuivõrd tänapäevaste tehnikavahenditega ei ole välistatud tegelikkuses mitteeksisteerivate laste loomine või kujutamine mistahes viisil, on prokuratuurile oluline saada kinnitus selle kohta, et selliste teoste loomisesse saab prokuratuur sekkuda ka tulevikus,» ütles Pern.

Juhtivprokuröri sõnul on tähtis see, et ka ringkonnakohus nõustus prokuratuuriga selles, et kuigi ka sõna- ja väljendusvabadus on ühed olulisemad põhiõigused, on ühiskonnal õigus teatud juhtudel ka neid põhiõiguseid piirata.

«Nii nõustub ka prokuratuur kohtuotsuses väljendatud seisukohaga, et ühiskonnal on muu hulgas teatud tingimustel õigus piirata seda, mida teaduse või kunstina praktiseerida võib. Lasteporno vastu võitlemiseks on vaja vähendada lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali levikut, muutes õigusrikkujate jaoks sellise sisuga materjali üleslaadimise veebi senisest keerulisemaks. Midagi erakordset ei ole ka selles, kui riigisisene seadusandja, laiendades eelkirjeldatud lähenemist visuaalselt materjalilt ka tekstidele, piirab õigust mingitel teemadel end vabalt väljendada,» lausus ta.

Prokuratuur ei soovi vaidlustada ka ringkonnakohtu seisukohta selles, et tänapäeva maailmas võib karistusõiguse dogmaatika olla ajale jalgu jäänud. Prokuratuurile on virtuaalruumiga seotu väljakutseks mitte vaid lapsporno levitamisega seotu osas, vaid väga olulise hulga kuritegudega seotult.

«Paraku muutuvad virtuaalmaailmaga seotud väljakutsed aasta-aastalt aina tõsisemaks, kuivõrd arvutivõrkude vahendusel ei panda toime mitte ainult traditsioonilisi küberkuritegusid, vaid virtuaalruum on muutunud oluliseks tegevuskeskkonnaks ka mittetraditsiooniliste kuritegude toimepanemisel. Prokuratuur nõustub täielikult ringkonnakohtu seisukohaga selles, et hetkel kehtivas karistusseadustikus on teo toimepanija tegutsemise kohta määratletud eelkõige toimepanija füüsilise asukoha järgi, virtuaalruum võib toimepanija asukoha määratlemisele esitada aga hulga väljakutseid,» nentis ta.

Perni sõnul tuleb virtuaalruumis kuritegude toimepanemist tuleb reguleerida õiguspoliitiliselt, läbi seadusandja tegevuse, kuna nii kohus kui prokuratuur saavad õigust rakendada vaid kehtiva regulatsiooni piiridesse jäädes.

«Kokkuvõtvalt on ringkonnakohtu otsus väga põhjalik ning annab vastuseid juriidilistele küsimustele, mis Kenderi kriminaalasja menetlemisel tekkinud on. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu ka olulistele puudujääkidele õigusaktides andes prokuratuuri hinnangul seeläbi olulise signaali vajadusele ka laste kaitset puudutavaid õigusakte täiendada,» ütles Pern.

Kenderi mõistsid õigeks maakohus ja ringkonnakohus

Ringkonnakohus mõistis Kaur Kenderi  õigeks 11. oktoobril. Menetluse osapooltel oli aega otsuse vaidlustamiseks riigikohtus 30 päeva jooksul.

Ringkonnakohus asus 11. oktoobril seisukohale, et Kaur Kender on talle inkrimineeritud teo toime pannud välisriigis, mitte Eestis, kuivõrd Kender viibis kirjutise UNTITLED 12 veebilehel nihilist.fm avaldamise hetkel Ameerika Ühendriikide Michigani osariigis, veebilehe nihilist.fm server aga asub Suurbritannias. Kohtu hinnangul ei saa väita, et Kender oleks mingigi osa etteheidetavast teost realiseerinud Eesti territoriaalse jurisdiktsiooni piirkonnas.

Eesti karistusvõim laieneb välisriigis toimepandud teole üksnes siis, kui tegu on karistatav ka selles välisriigis, kus tegu toime pandi. Karistatavusele viitava normi olemasolu tõendamine väljaspool Eesti Vabariiki toime pandud kuritegude suhtes on prokuröri ülesanne, märkis ringkonnakohus. Kohtu hinnangul niisuguse asjaolu esinemist ei tõendatud.

«Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias Kaur Kenderi tegu karistatav ei ole,» sõnas kohtunik Andres Parmas.

Esimeses kohtuastmes õigeks mõistetud Kenderi süüasja viis ringkonnakohtusse Põhja ringkonnaprokuratuur. Prokuratuur teatas pärast Harju maakohtu motiveeritud lahendi avaldamist, et on jätkuvalt seisukohal, et Kenderi süü lapsporno loomises on tõendatud ning ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotles prokurör Kenderi süüdimõistmist.

Harju maakohus leidis mai keskel, et Kenderi süü ei ole tõendatud ja ta tuleb õigeks mõista. Kohtuniku sõnul tugines ta semiootikute ekspertarvamusele, et tegemist on mitte pornograafilise teose, vaid kirjandusteosega. Samuti arvestas kohus semiootikuid nõustanud teiste asjatundjatega.

Ühtlasi mõistis kohus riigilt Kenderi kasuks välja kaitsjale kulunud 20 208 eurot ja ekspertide arvamusele kulunud 35 600 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb Harju maakohtu otsuse järgi riigil Kenderile tasuda 500 eurot ja ekspertiisi kulud jäävad riigi kanda. Ringkonnakohus tühistas Harju maakohtu otsuse osas, mille järgi tuleb Kenderil tasuda 500 eurot. Muus osas jättis kohus otsuse jõusse.

Märtsi keskel nõudis Kenderi kaitsja oma kaitsealuse õigeksmõistmist, prokurör oli aga eelnevalt märkinud, et Kenderi süü on tõendatud ja talle tuleks määrata rahaline karistus.

Kenderi kohtuprotsess algas mullu 2. mail, kui süüalune end süüdi ei tunnistanud. Prokurör leidis seevastu avakõnes, et Kenderi süü lapsporno loomises on tõendatud. Kohus saatis Kenderi ka kohtupsühhiaatrilisse ekspertiisi, mis tunnistas mehe süüdivaks.

Põhja ringkonnaprokuratuur esitas kirjanik Kaur Kenderile süüdistuse lapsporno tootmises. Süüdistuse järgi kirjutas Kaur Kender jutustuse pealkirjaga Untitled 12, mille sisuks on detailsed kirjeldused täiskasvanud mehe ning väikelaste vahelistest suguühetest. Oma jutustuse avaldas ta internetilehel nihilist.fm.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles