Detsembrist alates saab Souli kesklinnas asuv viisakeskus väljastada Aasia e-residentidele meie digitaalset isikutunnistust. Varem ei ole politsei- ja piirivalveamet (PPA) andnud välisettevõttele õigust väljastada Eesti isikut tõendavaid dokumente.
Lõuna-Koreas hakatakse väljastama Eesti e-residentide tunnistusi
20. oktoober 2017, 12:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leping sõlmiti rahvusvahelise viisaettevõttega VFS GLOBAL, mis on spetsialiseerinud viisade väljastamisele. Ettevõttel on maailmas üle 2000 kontori.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi ja staatuste büroo peaekspert Mai Selke rääkis, et e-residentsuse peamine probleemkoht on olnud, et isikutunnistusele saab füüsiliselt järele minna vaid Eesti saatkondadesse, mida on veidi üle 30 riigis. Eesmärk oleks, et inimesed ei peaks isikutunnistuse kättesaamiseks tegema suuri kulutusi.
Selke tõi välja, et kui e-residentsuse taotluse saab täita virtuaalselt 100 euro eest, siis tuleb näiteks USAs ühest riigi otsast teise reisides maksta kordi suuremat tasu. E-residentsuse digi-ID-sid on seni väljastatud ainult PPA teenindustes ja Eesti Vabariigi välisesindustes.
Mis on lõunakorealaste huvi Eestis? Selke hinnangul on neil läbi Eesti märksa kergem pääseda laiemale Euroopa turule ja Schengeni viisaruumi.
«Nad saavad siin luua ettevõtte. Nad saavad seda kaugjuhtida, nad ei pea ise kohapeal olema ja nad saavad kõik ära teha online’is, esitada oma maksudeklaratsiooni, allkirjastada lepingud digitaalselt ning riigiasutustega suhelda,» lausus Selke. Sealjuures vajavad nad erinevaid teenuseid siin loodud ettevõttele, eriti, kuna nad ise siin ei ela. «Neil on meid juurde vaja,» nentis ta.
Valdavalt on Selke sõnul tegu idufirmade ja IT-ga seotud ettevõtetega, kuid alustatud on siin isegi väetise tootmist ja tegeldud krüptorahaga.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher rõhutas, et kõige olulisem on dokumentide väljastamisel turvalisus. Selle tagamiseks on PPA paika pannud väga kõrged turvalisuse nõuded.
«Tegemist on pilootprojektiga, aga kui e-residendid meie uuenduse hästi vastu võtavad, siis on võimalik, et laiendame digitaalsete isikutunnistuste väljaandmise võimalust ka teistesse viisakeskustesse üle maailma. Kaalume võimalust, et tulevikus võiksid viisakeskused väljastada ka Eesti kodanike dokumente, et üle maailma elavatel eestlastel oleks mugavam oma dokumenti kätte saada,» ütles Vaher.
Siseminister Andres Anvelti sõnul on pilootprojekt oluline samm e-residentsuse arendamisel ülemaailmseks lahenduseks. «Me peame teenust edasi arendama ning ka Eesti õigus- ja majandusruumi atraktiivseks tegema. Lõuna-Korea partnerid olid meiega koostööst huvitatud ja seeläbi saame seal e-residentsuse kaudu Eesti e-riigi võimalusi tutvustada ja laiendada,» sõnas siseminister.
Anvelt lisas, et pikemas perspektiivis on e-residentsuse arendamisel globaalseks teenuseks oluline ka automaatne biomeetriline identifitseerimisüsteem ehk ABIS, mille arendustöö algab järgmisel aastal. «Meie isikutuvastussüsteemid on juba praegu turvalised, aga töö sellega ei lõppe kunagi ning turvalisuses peame kindlasti ohte ennetama, mitte neile reageerima, sest siis on juba hilja,» sõnas Anvelt.
Siseministeerium, PPA ja VFS South Korea viisakeskus sõlmisid täna lepingu, mille alusel Lõuna-Korea Souli viisakeskus alustab e-residentidele digi-ID-de väljastamist.
Eesti on e-residentsuse isikutunnistust andnud välja 2014. aastast. Selle ajaga on meil kokku 24 028 e-residenti. Kõige enam on e-residendiks saamise taotlusi esitanud Soome, Venemaa ja Ukraina kodanikud. Lisaks on e-residentide seas ka Hiina, Jaapani, Lõuna-Korea ja teiste Aasia riikide kodanikke.