Eesti riik on omapärase kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu, kusjuures peab halduskohus otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.
Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt üle 700 000 euro (2)
Georgi Brase oli teinud notariaalse testamendi oma kasutütre kasuks, kellele ta oli isa eest olnud viiendast eluaastast saati, kuniks pildile ilmus Brase lihane poeg Vladimir väidetavalt isa viimase ja tõelise tahtega.
Pärandivaidluses iseenesest pole ju midagi uut ega eriskummalist, kui kohtuistungite ajaks ei oleks isa Georgi väidetavalt viimane tahe pärimistoimikust haihtunud.
«Ringkonnakohus kohtuistungil hakkas seda toimikut lappama ja avastas, et tõepoolest, seal on olemas silmnähtavad rebimisjäljed, mida ta siis kõigile osapooltele ka näitas - välja ta oli rebitud, aga kuidas, millal, kes tegi, ei tea keegi,» ütles kasutütre esindaja, Iustus õigusbüroo jurist Marko Woronowich.
Vladimir Brase kaebas riigi testamendi kaotamise eest kohtusse ja nõuab pärandist ilmajäämise eest nüüd kahjutasuks üle 700 000 euro.
Loe pikemalt ERRi uudisteportaalist.