Mitmekülgne pihlamari aitab mitme häda vastu

Pihlakas. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Pihlakas on päris suure suhkrusisaldusega pisikene õun, kuigi peame teda marjaks! Magusa maitse võtab aga ära temas sisalduv mõruaine parasorbiinhape. See teebki marjad kibedaks, kirjutab Figuurisõprade peakonsultant ja toitumisteadlane Mai Maser.

Pihlakas sisalduvad biokeemilised ühendid on:

Sorbitool (sorbiit) on vees hästi lahustuv magusa maitsega suhkur-alkohol, mis seedekulglast imendub aeglaselt ning sellepärast sobib ka suhkruhaigetele. Aeglase imendumise tõttu aga ta tekitab gaase, tugevat käärimist ja koos sellega kõhulahtisust. Sorbitooli (E420) kasutatakse üsna laialt suhkruasendajana.

Sorbiinhape on pihlakamahlas. Ta on tugev pärm-ja hallitusseente hävitaja ning seetõttu sobib pihlakamahla teiste puuviljade säilitamiseks. Võib tekitada allergiat.

Parasorbiinhape leidub pihlakamarjades, on kibeda maitsega ja suurtes kogustes mürgine. Ta laguneb külmumisel ja ka marjade külmas vees leotamisel. Mõru maitse vastu aitab ka pihlakate keetmine nõrgalt soolases vees.

Pihlakas ei ole eriline maiuspala, kuid temast valmistatakse mahla, keedist ja veini.

Pihlamarjades leidub ülirikkalikult kasulikke vitamiine ja mineraalaineid. Beetakarotiini on pihlakas 9 mg 100 g kohta ehk sama palju kui porgandis, ohtralt on C-vitamiini (200 mg%), P-vitamiini (2600 mg%), K-vitamiini, orgaanilisi happeid (kuni 3%), suhkruid (kuni 8%), pektiine, flavonoide, parkaineid, eeterlikke õlisid. Suhkruist leidub kõige rohkem sorboosi (25%) ja mikroelementidest mangaani, rauda, vaske, ka fosforit ja räni. Pihlakamarja seemned sisaldavad ka kiiritus- ja röntgenikahjustuste vastast toimeainet amügdaliini. Pihlakas on ka mikroobide ja bakterivastase toimega aineid, mistõttu nad säilivad hästi ja aitavad ka teiste toiduainete käärimisprotsessi ära hoida. Vitamiinide ja mineraaliderikkad pole mitte ainult marjakobarad, vaid ka õied, puukoor ja lehed, millest kõigist saab valmistada mõjuvaid tervisetooteid.

Pihlakas aitab «saja häda» vastu:

• Kümme grammi värskeid marju päevas annab suure osa organismi päevasest vitamiinivajadusest. Võta näiteks iga kord enne sööki supilusikatäis marju või mahla meega.
• Kuivatatud marjadest tehtud tee aitab köha ja hingamisteede hädade puhul.
• Pihlakas aitab külmetus-, liigeste- ja veritsushaiguste, hüpertoonia ja ateroskleroosi puhul.
• Pihlamarjad leevendavad neerukivide vaevusi, aitavad soolegaaside, mao alahappesuse ja lümfinäärmete põletiku korral ning leevendavad reumavaevusi.
• Soori puhul on abi pihlakamahla joomisest ja marjade söömisest.
• Pihlakamarjad toimivad suurepäraselt ka liigse vee eemaldajana organismist: söö neid kümne marja kaupa kaks korda päevas kahe kuni kolme kuu vältel.
• Pihlakas kiirendab sapi väljutamist, on kerge kõhulahtisti ja langetab ka vere kolesteroolisisaldust.
• Pihlamarjadest tehtud tee aitab uinumisraskuste korral.

Tee valmistamine: 1 sl peenestatud marju 1 kl vee kohta, keedetakse 5 min ja lastakse seista 4 tundi. Tee tõmmis õhtul termosesse valmis ja joo poole klaasi kaupa kaks-kolm korda päevas.