/nginx/o/2017/09/11/7091003t1h6566.jpg)
Raske kuriteo sooritanud pagulast võib oodata Eestist välja- või tagasisaatmine. Seda juhul, kui muudetetakse välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seadust.
Kriminaalist pagulase väljasaatmine võib muutuda lihtsamaks
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
24. oktoober 2017, 11:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna läbis riigikogus esimese lugemise välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise eelnõu. Seaduse jõustumisel oleks võimalus kehtetuks tunnistada pagulasstaatuse nendel, kes on süüdi mõistetud eriti raske kuriteo eest.
Seadus näeb ette Eesti ühiskonnale ohtliku välismaalase pagulasseisundi kehtetuks tunnistamise ning välja- või tagasisaatmise võimaluse, kui pagulast on karistatud tahtliku isikuvastase, alaealisevastase, narkootikumidega seotud või üldohtliku kuriteo, väljapressimise või esimese astme kuriteo eest vangistusega.
Praegu võib pagulasseisundit kehtetuks tunnistada, kui tegu on ohtliku inimesega riigi julgeolekule või kui välismaalase suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus esimese astme kuriteos. Seega ei võimalda kehtiv regulatsioon reageerida olukordadele, kus välismaalase poolt toime pandud kuritegu ei kvalifitseeru esimese astme kuriteoks, kuid on oma olemuselt siiski eriti raske.
«Kehtiv regulatsioon ei võimalda meil piisavalt reageerida kuritegudele, mis sooritatud pagulaste poolt. Seaduse annaks võimaluse adekvaatselt reageerida ja suurendada seeläbi inimeste turvatunnet,» selgitas riigikogu õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid.
Õiguskomisjoni esimees sõnas, et pagulasstaatuse saanud inimene, kes on sooritanud raske kuriteo Eesis, ei saa olla ühiskonna täieõiguslik liige ning riigil peab olema võimalus ta välja saata. «Seaduse muutmine annab selge signaali, et oleme valmis aitama neid, kes seda vajavad, kuid kohtleme karmilt neid, kes ei austa kohalikke seadusi ja on ohuks meie elanikele,» sõnas Karilaid.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Jaak Madison märkis, et tegemist on ettepanekuga, mille EKRE esitas juba 2015. aasta lõpus. «Juba kaks aastat tagasi selgitasime, et välismaalane, kellele on vastu tuldud ja asüüli antud, peab kohaldama ennast kohaliku riigi seaduste ja käitumisnormidega. Kui välismaalane kuritarvitab talle osutatud usaldust ja sooritab kuriteo, siis on see piisav alus pagulasseisundi kehtetuks tunnistamiseks,» ütles Madison. «Toona võimuliit meie ettepanekuga ei arvestanud, aga rõõm on tõdeda, et EKRE selgitustöö on andnud tulemust.»
Madisoni sõnul on riigikogus tavaline praktika, et võimuliit hääletab opositsiooni eelnõu maha ja esitab mõni aeg hiljem enda omana.