Salateenistuse eksagent Kennedy mõrvast: kahju, et ma kiirem ei olnud
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
28. oktoober 2017, 09:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/10/27/7257823t1hf93e.jpg)
USAs avalikustati eile ligi 3000 dokumenti, mis on seotud president John Kennedy mõrva ja selle uurimisega, samas umbes 300 dokumenti jäi Föderaalse Juurdkusbüroo (FBI) ja Luure Keskagentuuri (CIA) nõudmisel avalikustamata, kuna nende organite teatel ohustaks avalikustamine USA julgeolekut.
Aastakümnete jooksul on tekkinud Kennedy mõrva kohta, mis toimus 22. novembril 1963 Texases Dallases, mitmeid vandenõuteooriad ja on üsna palju neid, kes ei usu, et presidendi tapmise taga oli ainuisikuliselt endine merejalaväelane Lee Harvey Oswald, edastab msn.com.
/nginx/o/2017/10/27/7257527t1hdf58.jpg)
/nginx/o/2017/10/27/7257509t1h9ba8.jpg)
Kennedy mõrvauurimisdokumentide avalikustamisega seoses meenutas endine salateenistuse agent, kes Dallases presidenti ja ta naist Jacqueline Kennedyt turvas, 54 aastat tagasi toimunut.
85-aastase eksagendi Clinton Hilli sõnul ta ei loe, vaata ega kuula Kennedy mõrva kohta käivaid vandenõuteooriaid, kuna ta oli ise kohal ja nägi, mis toimus.
/nginx/o/2017/10/27/7257819t1hde5c.jpg)
Hill meenutas, et ta liikus saatuslikul sõidul läbi Dallase presidendi ja ta naise auto taga, et ta saaks vajadusel kiiresti reageerida.
/nginx/o/2017/10/27/7257823t1hf93e.jpg)
Eksagendi sõnul kuulis ta järsku paremalt poolt pauku ja ta pöördus heli suunas. Siis nägi ta president Kennedyt endal kaelast haaramas ja verd. Hill sai aru, et presidenti on tulistatud ning ta hüppas autole, viskudes presidendi ja ta naise ette, et neid kaitsta. Agendi tegutsemine jäädvustati filmilindile ja fotodele ning ta läks ajalukku.
/nginx/o/2017/10/27/7257515t1h3917.jpg)
Hilli sõnul ei kuulnud ta teist lasku, sest ta tähelepanu oli suunatud presidendile, kuid kuulis ja tundis kolmandat, kui see lendas. Kui oleks ka neljas lask olnud, siis oleks ka see teda tabanud.
«Mul on seni kahju, et ma kiiremini ei reageerinud pärast kummalise heli kuulmist, vaid kaotasin sekundeid, kui pöörasin pea heli suunas,» lausus endine agent.
/nginx/o/2017/10/27/7257501t1hecc2.jpg)
Eksagendi teatel sattus proua Kennedy tulistamise tõttu paanikasse ja tahtis autost välja ronida, kuid ta sundis ta tagasi minema, et ta varjuks.
Hill on üks neist, kes loodab, et lõpuks tuleb tõde Kennedy mõrva kohta päevavalgele. Tema sõnul ei ole lõpuni selge, miks endine merejalaväelane Lee Harvey Oswald Kennedyt tulistas ja kes veel sellega seotud oli ning miks ei olnud võimudel teada, et Oswald võib ohtlik olla.
Hilli sõnul nägi ta presidenti oma kehaga kaitstes Kennedy koljus auku ning ta sai aru, et president ei jää ellu. Ta oli vastutav agent, kes pidi teatama presidendi surmast ta vennale senaator Robert Kennedyle ja võimuesindajatele.
Samuti vastutas ta selle eest, et surmavalt haavatud president võimalikult kiiresti Dallases haiglasse jõuaks.
/nginx/o/2017/10/27/7257505t1hfb95.jpg)
Hilli sõnul kulus aega, enne kui ta leppis sellega, et ta ei saanud president Kennedy kaitsmiseks rohkem teha kui ta tegi.
/nginx/o/2017/10/27/7257529t1h520a.jpg)
Hill on kogenud presidentide kaitsja, sest lisaks John Kennedyle, kaitses ta ka Dwight Eisenhowerit, Lyndon Johnsonit, Richard Nixonit ja Gerald Fordi.
Põhja-Dakotast Larimore'ist pärit Hill, kes on elanud aastaid San Franciscos, ei ole aastakümnete jooksul Kennedy mõrvast avalikkuses rääkinud. Erand oli 1975. aastal kui ta salateenistusest lahkus ja andis saate «60 Minutes» juhile Mike Wallace’ile intervjuu.
Hilli sõnul ei oodanud saatejuhilt küsimust 1963. aastal Dallases toimunu kohta ja see üllatas teda ebameeldivalt.
Selle aasta alguses oli ta nõus sõitma Dallses mööda sama teed, kus presidendi tapmine toimus ja juhtunut meenutama.
Eksagendi teatel süüdistas ta aastaid end, et ta kiiremini ei tegutsenud, tal tekkis depressioon ja ta hakkas jooma. Samas ei süüdistanud võimuesindajad teda, et ta Kennedy elu päästa ei jõudnud.
Ta sai 3. detsembril 1963. aastal USA kõrge aumedali «erakordse vapruse» eest, et ta päästis esileedi Jacqueline Kennedy elu.
1980. aastatel keskel oli ta valiku ees, kas ta joob end surnuks või muudab oma elu ning ta valis viimase.
Hilli sõnul käis ta 1990. aastal Dallases ja vaatas oma silmaga üle kõik paigad, mida seostatakse Kennedy mõrvaga, kaasa arvatud hoone, kust Lee Harvey Oswald lasud tegi.
/nginx/o/2017/10/27/7255951t1hc63e.jpg)
«Uurisin, kust ja millise nurga alt lasud tulid ning millises kohas keegi sel saatuslikul sõidul oli. Mind vaevas, kus tulistaja täpselt oli ja milline vaade talle avanes. Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes jõudsin järeldusele, et tegin kõik, mida suutsin, kuid ikka on midagi, mis ei anna rahu,» lausus eksagent.
Hilli sõnul jääb teda elu lõpuni painama küsimus, et kas ta oleks pidanud enne presidendile saatuslikuks saanud sõidu algust midagi teisiti tegema ning rohkem silmi ja kõrvu lahti hoidma.
Hilli sõnul arvavad vandenõuteoreetikud, et lisaks Lee Harvey Oswaldile oli veel teine tulistaja, kuid tema arvates ei olnud.
/nginx/o/2017/10/27/7257531t1h178e.jpg)