/nginx/o/2017/10/29/7263863t1hd255.jpg)
Moskva kesklinnas mälestati inimõigusorganisatsiooni Memorial eestvedamisel Stalini puhastuste ohvreid, paljud üritusel osalenud kutsusid võime vabastama massihaudu uurivat aktivisti Juri Dimitrijevit.
Moskvas mälestati Stalini kuritegude ohvreid (1)
29. oktoober 2017, 16:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sajad inimesed lugesid Lubjanka väljakul Solovetski kivi juures peetud iga-aastasel tseremoonial üksteise järel ette Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini valitsemisajal tapetute nimekirju.
Tänavusele mälestusüritusele andis lisamõõtme Memoriali tunnustatud aktivisti Juri Dimitrijevi vahistamine asjaoludel, mida tema toetajad peavad fabritseerituks ja katseks tuntud ajaloolast vaigistada. Memoriali Karjala haru 61- aastane aktivist Dimitrijev on uurinud ja ekshumeerinud Stalini ohvrite massihaudu.
Ta vahistati eelmisel aastal süüdistatuna pornograafia tootmises. Aktivist eitab süüdistust, milles süüdimõistmise korral võib teda oodata 15-aastane vangistus.
«Vabadus Juri Aleksejevitš Dimitrijevile,» hüüdis üks osaleja. «Kas ajalugu kordab ennast?» küsis teine.
«See on tohutu löök,» ütles tseremoonial osalenud 80-aastane Aleksei Nesterenko AFP-le Dimitrijevi juhtumile viidates. «Meie võimud peavad igasugust avalikku tegevust endale ohuks,» lisas Nesterenko, kes oli vaid 25 päeva vana, kui Stalini režiim 1937. aastal tema isa vahistas.
Ajaloolaste hinnangul tapeti Nõukogude Liidus 1930. aastatel Suure terrori ajal umbes miljon inimest. Ühtekokku hukkus Stalini enam kui 25 aastat kestnud võimuperioodil hinnanguliselt 20 miljonit inimest.
Inimõigusorganisatsioonid on süüdistanud president Vladimir Putinit diktaatori kuritegude rehabiliteerimises.
Mõned tseremoonial osalejad tõmbasid paralleele Stalini ajastu ja tänapäeva Venemaa vahele, mainides teisitimõtlejate, teiste seas opositsiooniaktivistide ja loomeinimeste vahistamist.
«Inimesi veel ei hukata, kuid piinatakse juba küll,» ütles üks naine.
Tseremoonial, mis kannab nime «Nimede tagasitulek», on tänavu eriline tähtsus, sest möödub 100 aastat bolševike oktoobripöördest, millele järgnesid repressioonid kõigi elualade inimeste vastu.