Prokurör Taavi Pern: lastepornot sisaldava teose kunstiline väärtus ei välista karistust

Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern.

FOTO: Liis Treimann

Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Taavi Perni sõnul näitas Kaur Kenderi kohtuprotsess ilmekalt, et seadused ei vasta enam tänapäeva nõuetele ja maailm on 20 aastaga oluliselt muutunud. Ka leiab Pern, et isegi kui lastepornot sisaldav teos on kunstilise väärtusega, ei välista see karistust.

Juhtivprokurör märkis, et kui Kaur Kender paneks kurikuulsa teose «Untitled 12»  veebikeskkonda Nihilist uuesti üles, siis see ilmselt uut menetlust praegu kaasa ei tooks. Kui teose avaldaks aga näiteks Postimees, võib see kaasa tuua uue kriminaalmenetluse.

Olete viidanud vajadusele muuta pärast Kaur Kenderi õigeksmõistvat otsust seadusi, mida prokuratuuri hinnangul muutma peaks?

Ringkonnakohus tõi välja mitu teemat, mida tuleks seadustes muuta. Karistusseadustik on jäänud tänapäeva maailmas ajale jalgu ja määratleb teo toimepanemise kohana inimese füüsilise asukoha. Paraku on paljud kuriteod kolinud küberruumi ja kehtiva karistusõigusega me paljudele sellistele kuritegudele kiiret ja tõhusat lahendust ei leia. See on esimene koht, mille muutmist peaks seadusandja kaaluma. Virtuaalmaailmas toimepandud kuritegude eest vastutuse küsimust tuleks pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse tasandil kuidagi teisiti reguleerida. Ringkonnakohus tõstis ka esile, et pornograafiat ja vägivalda sisaldava teose määratlus on jäänud seaduses ajale jalgu ja on laialivalguv. Ringkonnakohus viitab, et on olemas Euroopa Liidu direktiivid, mis määratlevad lasteporno ja pornograafia mõistet palju detailsemalt ja konkreetsemalt. Võib-olla oleks meil õppimisruumi nendest õigusaktidest.

Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter on öelnud, et Kenderi kaasus viitab vajadusele muuta kogu maailma kriminaalõigust, kas te nõustute sellega?

Olukord ongi selline, et mitte ainult Eesti, vaid suur osa maailma riikidest on oma seadustega ajale jalgu jäänud. Suur osa maailma riikidest on oma karistusseadustike ja menetlusseadustikega arvestanud aastakümnete tagust reaalsust. Seadused ei arvesta sellega, et maailm muutub väga kiiresti, seetõttu on meil vaja uusi kokkuleppeid. Virtuaalmaailmas võib piltlikult olla olukord selline, kus mina annan faili jagajana arvutile käsu jagada faili sellisel moel, et osa failist on ühes, osa teises ja osa kolmandas riigis ja kõik failid on jagatud pilveserveritesse, millele juurdepääsud toimivad neljandas riigis. See muudab meie tõendite kogumise ja kriminaalmenetluse läbiviimise väga keerukaks. Juba praegu on prokuröride töös tekkinud probleeme, kui oleme tahtnud saada õigusabitaotlusega mõnelt riigilt suhtlusportaali andmeid. Siis võib selguda, et suhtlusportaal kuulub näiteks Ameerika Ühendriikide firmale, mis kasutab pilveservereid üle maailma, näiteks Iirimaal, Soomes või kusagil Aasias. Väga keeruline on määratleda, kelle poole päringuga pöörduda või saada aru, millised seadused nendes riikides kehtivad. Selliseid asju saab lahendada ainult rahvusvaheliste kokkulepetega.

Kas nendes küsimustes võib abi olla vastloodud Euroopa prokuratuurist?

Kindlasti saab neid küsimusi tõstatada erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides, üks neist saaks kindlasti olla Euroopa prokuratuur, kuna talle antakse väga selge ülesanne võidelda üle-euroopaliste kuritegudega. See on asutus, mis hakkab oma töös nägema praktilisi probleeme tõendite kogumisel korraga mitmest riigist. Sama võib toimuda ka läbi Eurojusti või lihtsalt läbi prokuröride võrgustike.

Millised need erinevad kuriteoliigid on?

Kurb reaalsus on, et tegelikult saab interneti vahendusel toime panna väga erinevaid kuritegusid ja me ei räägi siin ainult virtuaalsest rahapesust. Näiteks tumeveebis on võimalik ühendust võtta palgamõrvarite, narko- ja relva- ja inimkaubitsejatega. Arvutit saab kasutada paljude kuritegude toimepanemiseks, see on äärmiselt keerukas ja hirmutav. Arvuti meile väga oluline töövahend, nii paraku ka meie vastaspoolele.

Kas ka mujal maailmas on lõpuks teadvustatud, et seadused ei vasta tänapäeva reaalsusele?

Arvutite vahendusel toime pandud kuritegusid on väga tõsiselt esile tõstetud eelkõige tumeveebiga seoses. Läbi tumeveebi on maailma õiguskaitseasutusteni jõudnud ilminguid väga ohtlikest kuritegudest. Ma tean, et eri riikide õiguskaitseasutused on loonud osakonnad, mis keskenduvad ainult tumeveebis toimuvale. Kenderi kaasus on tõstis seaduste ajakohasuse ka Eestis üle uudisekünnise. Samas on politseile ja prokuratuurile internetis toimuvaga kaasnevad probleemid juba ammu teada olnud.

Kas keegi on teinud konkreetseid ettepanekuid seaduste muutmiseks?

Prokuratuur on oma tähelepanekutest justiitsministeeriumile märku andnud, kuid seaduste muutmine jääb seadusandja ülesandeks. Meie saame olla vaid märguandjad, kes toovad esile probleeme, mis vajavad muutmist läbi seaduste. Justiitsministeerium on olnud väga aktiivne lastepornoga seonduva viimisel seadustesse.

Harju maakohus põhjendas Kenderi õigeksmõistvat otsust sellega, et semiootikute ekspertiisi hinnangul oli tegemist kunstilise tekstiga. Kus asub prokuratuuri jaoks piir, millal lõpeb kunstiline tekst ja kust algab pornograafia?

Prokuratuur on olnud kogu aeg seisukohal, et üks ei välista teist. Teoreetiliselt võiks kunstilise väärtusega olla ka läbinisti pornograafiline teos. Ringkonnakohus tegelikult nõustus prokuratuuriga, et Eesti õiguse mõttes ei välista teose kunstiline väärtus teo karistatavust. Ma võin tuua näiteks, et teatud fotomanipulatsioonide abil on võimalik luua pornograafiline kujutis lapseealisest inimesest, samas kui me miksime selle kujutise mõne tuntud fotokunstniku fotoga, me võiksime teoreetiliselt öelda, et tegemist on kunstiteose edasiarendamisega. Hüpoteetiliselt võiks ju ka lastepornot filmina hinnata kaameratöö või stsenaariumi järgi, kuid oma olemuselt oleks ju endiselt tegemist lastepornoga. See ei välista asjaolu, et teosel on kujutatud last erootilises või pornograafilises situatsioonis. See on olnud Eesti seadusandja mõte.

Kas lapseealise kujutamine erootilises või pornograafilises situatsioonis toob kohe automaatselt kaasa kriminaalmenetluse või on prokuröridel siiski kaalutlusõigus, kas teosega on mingi piir ületatud?

Prokuratuuril on kohustus alustada kriminaalmenetlust siis, kui on kuriteole viitab teave. Meie menetlusseadustik ütleb, et Eestis kehtib legaliteedi põhimõte ja menetlusasutustel on alati kohustus alustada kriminaalmenetlust, kui on leitud kuriteole viitavat teavet. Kui prokurörile esitatakse kuriteoteade ja viidatakse konkreetsele teosele, mis võib olla käsitletav pornograafiana, peab prokuratuur esimese asutusena hindama, kas siin võivad ilmneda kuriteo tunnused. Kenderi juhtumi puhul ilmnesid kuriteo tunnused prokuratuuri hinnangul selgelt.

Kui prokuratuur on mõne teate puhul võimalikust lastepornost otsustanud jätta menetluse alustamata?

Me oleme saanud kuriteoteateid väga erinevate teoste kohta ja on ka selliseid, mille puhul on prokuratuur asunud seisukohale, et tegemist ei ole pornograafilise teosega ja jätnud kriminaalmenetluse alustamata.

Kas seda hindab prokurör ise või küsitakse ka spetsialistide arvamust?

Kõik sõltub olukorrast. Inimeste väärtushinnangud on erinevad. Keerulistel juhtumitel on prokuratuur loomulikult valmis pöörduma asjatundjate poole ja küsima ekspertidelt nõu. Me kindlasti ei ütle, et me alati ainuisikuliselt selliseid otsuseid vastu võtame.

Kuidas Kenderi juhtum alguse sai, kas keegi esitas kaebuse?

Menetlus sai alguse politseile laekunud avaldusest. Politsei hindas koostöös prokuratuuriga avalduses sisaldunud infot ja selle põhjal alustati kriminaalmenetlust.

Kas Kaur Kender võib pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist teose «Untitled 12» uut uurimist kartmata saidile Nihilist uuesti üles panna?

Kui ta peaks seda tegema, siis teeme menetlusotsuse vastavalt konkreetsetele asjaoludele. Hüpoteetilise võimaluse puhul on meil keeruline anda konkreetset vastust, kas see tooks kaasa menetluse. Kui selline info laekub, siis me hindame seda infot ja võtame vastu konkreetse otsuse. Kui ringkonnakohtu otsus jõustub, siis lähtuvad nii politsei kui prokuratuur edaspidi sellest otsusest. Loomulikult teeme järelduse kõikidest kohtuotsustest, nii süüdimõistvatest kui õigeksmõistvatest. Me juhindume nendest suunistest, mille on meile andnud kohtud tegude karistatavuse ja tõendite kasutatavuse kohta. See on meie jaoks hea kogemus.

Kui näiteks Postimees avaldada veebis Kenderi teose «Untitled 12», kas lähtuvalt ringkonnakohtu otsusest on see kuritegu või ei ole?

Meie hinnangul on ringkonnakohus selgelt öelnud, et Eestis on karistatav ka virtuaalsete laste kujutamine pornograafilistes kunstiteostes, tegemist ei pea olema päris lapsega. Eesti ei välista teo karistatavust ka see, kas teosel on kunstiline väärtus või mitte. Kui me lähtume ringkonnakohtu otsusest, siis võib prokuratuuri seisukoht olla, et me alustamegi kriminaalmenetlust.

Aga kui teos ilmub jälle Nihilisti kodulehele, see on Suurbritannia serveris ehk kogu juhtum on täpselt samasugune?

Iga konkreetse juhtumi puhul me peame otsustama, kas alustada menetlust alustada või mitte. Menetluse mittealustamise üks põhjuseid on see, kas inimesele on varem esitatud süüdistus täpselt samasuguse teo toimepanemises. Korduvalt ühesuguse teokirjeldusega teo eest menetlust läbi viia ei saa. Kui ühesuguse teo kirjeldusega teo suhtes on juba menetlus läbi viidud, siis prokuratuur ei saa oma vigu niimoodi parandada, et alustab uut menetlust.

Te olete kogu juhtumit käsitlenud prokuratuuri seisukohalt, aga kas te isiklikult mõistate Kaur Kenderi motiive ja peate võimalikuks, et teose avaldamise eesmärk võis olla kunstiline?

Ma ei oska hinnata Kenderi eesmärki, ma saan lähtuda tema enda sõnadest, et ta tahtis luua teost hoiatusena ja õuduskirjandusena. Kõrvaltvaatajana on raske hinnata, miks ta seda tegi, ma ei oska öelda, milline neist versioonidest on täielik tõde. Inimlikul tasandil saan aru, et kirjanikul võib olla väga pikk loetelu põhjuseid, miks ta ühte või teist asja teeb - eksperimenteerimise soov, provokatsioon. Samas, ma ei tahaks sellele küsimusele kategoorilist vastust anda.

Kui palju tohiks teie hinnangul prokuratuur üldse sekkuma inimeste loomingusse, kuhu tuleb tõmmata piir?

Prokuratuur austab inimeste põhiõiguseid ja sõnavabadust. Sõnavabadus ei pruugi olla piiramatu. Kõiki põhiseadusega sätestatud õigusi ja vabadusi võib teatud väga rangetel tingimustel piirata. Piirangute tingimused võivad olla näiteks avaliku korra, kõlbluse või kellegi elu ja tervise kaitseks. Prokuratuuril võib tekkida vajadus sekkuda näiteks siis, kui mingi teosega ärgitatakse vägivalda või pahameelt teatud sotsiaalsete gruppide vastu.

Kas lastepornot sisaldav teos võib ärgitada pedofiilsete kalduvustega inimesi tegudele?

On palju näiteid, kui pedofiil on saanud inspiratsiooni ajakirjast, teosest või filmist. Pedofiilid on kahtlustatavana kinnipidamise järel andnud oma teole väga erinevaid selgitusi. Pahatihti kõlab ülekuulamistel selgitus, et nende fantaasia on saanud alguse noores eas lastepornona käsitletavast teosest, näiteks konkreetse foto või filmi nägemisest. Paraku on meil menetluses olnud juhtumeid, kui inimene ütleb pärast kinnipidamist, et kuriteole ei viinud mõne lastepornot sisaldava teosega tutvumise, vaid ta pani kuriteo toime puhtalt omapeas väljamõeldud fantaasiate ajendil. Ühel juhul sisaldasid fantaasiad vägivalda laste suhtes. Inimene tunnistas, et see fantaasia oli ta peas väga kaua ja ta tahtis selle realiseerida. Õnneks ei jõudnud fantaasia täideviimine reaalsete tegudeni ja isik vahistati. Samas me ei saa väita, et raske kuritegu ei või saada alguse kasvõi ühe pildi või kirjutisega tutvumisest. Me ei tea, mis toimub inimeste peades ja mis käivitab nende fantaasiad.

Kas teile meenub veel mõni juhtum prokuratuuri menetlusest, kui kriminaalasja objekt on olnud lastepornot sisaldav kirjandusteos?

Põhja ringkonnaprokuratuuri praktikas on olnud ka varem juhtumid, kus me oleme esitanud süüdistuse seoses lastepornot sisaldava kirjutisega. Kaur Kenderi juhtum on esimene, kus me läksime sellise süüdistusega üldmenetlusse, mis tõi kaasa pika ja põhjaliku kohtuvaidluse. Varasemad juhtumid on lahenenud kokkuleppemenetluses ning inimesi on kallutanud kokkuleppele see, et kirjutis oli vaid üks osa lasteporno kollektsioonist. Seega oli Kenderi juhtum esimene omataoline.

Tagasi üles