Maal tuleb peagi aadressiks märkida küla ja linn

Vilja Kohler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese etapina valmis 3,2 kilomeetri pikkune teelõik Ilmatsalu ringist Rahinge külani.
Esimese etapina valmis 3,2 kilomeetri pikkune teelõik Ilmatsalu ringist Rahinge külani. Foto: Kristjan Teedema

Tartu külje all Tähtvere vallas käis eile elu nagu ikka: lapsed läksid hommikul lasteaeda ja kooli, suured inimesed tööle, lehmad karjamaale. Täna on aga viimane päev, mil haldusreformi käigus selle Tartu linnaga liitunud valla pisut enam kui 2600 elanikul on vana aadress.

«Tartu linna valimiskomisjon kinnitab homme (teisipäeval – toim) volikogu valimistulemused ja 1. novembrist oleme Tartu linna osa,» ütles Tähtvere vallavalitsuse registrite pidaja Inga Tartes eile. «Siis muutuvad meil ka aadressid.»

Tähtvere valla rahvas pole aadresside muutumise pärast muret tundnud. «On vaid küsitud, et mis see uus aadress siis nüüd on,» märkis Inga Tartes. «Aadresside muutmisega ei tohiks probleeme tulla, külanimed jäävad ju alles.»

Automaatsed muutused

Tähtvere valla suure põllumajandusettevõtte Tartu Agro juht Aavo Mölder suhtub aadressimuutusse samuti rahulikult. «Ma pole selle asjaga väga kursis, kuid olen aru saanud, et inimesed ise suurt midagi tegema ei pea,» rääkis ta. «Meil ei muutu muu kui see, et Tähtvere vald kaob aadressist ära ja selle asemele tuleb Tartu linn. Külade ja teede nimed ning majanumbrid jäävad samaks.» 

Maa-ameti andmetel on Eestis ligi 1,2 miljonit aadressi. Tänavu oktoobris-novembris muutub haldusreformi tõttu neist umbes kolmandik. 

Aadresside muutmisega ei tohiks probleeme tulla, külanimed jäävad ju alles, ütles Tähtvere vallavalitsuse registrite pidaja Inga Tartes.

Muutuvad ligi 109 000 eramaja ja 26 000 kortermaja aadressid ning 81 000 korteri aadressid, seega on teisenemas umbes 190 000 elukoha aadressi. Kui arvestada ka hooneteta ja mitteelukondlike hoonetega maaüksusi, siis muutub Eestis kokku 407 000 aadressi. 

Kas inimesed peavad ka ise midagi aadressi muutmiseks tegema? 

«Registrites ja andmebaasides ei pea inimesed ise muudatusi tegema, need teevad riigiasutused masskannetena,» vastas rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Kristina Haavala. «Aadressimuutused toimuvad koos kohalike volikogude valimiste tulemuste jõustumisega, registriandmete muutus võib võtta paar päeva aega.» 

Ettevõtteid puudutavad muudatused tehakse tema sõnul automaatselt ning ettevõtja selle eest tasuma ei pea. Päris automaatselt ja tasuta muudatuste tegemine kõigil siiski ei käi. 

Erandeid siiski on

Maa-ameti aadressiandmete juhataja Mall Kivisalu sõnul tuleb aadresside muutumise korral mõnel juhul ettevõtjatel ja ka eraisikutel siiski tegutseda. «Rahvusvahelisi vedusid tegevad autotranspordifirmad peavad mitmesugused load uute andmetega kooskõlla viima,» ütles ta. «Rahvusvaheliste vedude jaoks vajalike dokumentide vahetuse osas on minu teada majandus- ja kommunikatisiooniministeeriumil olemas vahendeid vedude korraldajatele kulude kompenseerimiseks.» 

Kui inimesel on vaja minna autoga välismaale, eriti väljapoole Euroopa Liitu, siis on muutunud aadressi pärast mõistlik auto registreerimistunnistus ära vahetada. «Maanteeamet on öelnud, et sel juhul riigilõivu ei võeta, sest inimene ei pea maksma riikliku ümberkorralduse eest,» märkis Mall Kivisalu. 

Maanteeametist ei õnnestunud eile sellele kinnitust saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles