Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/01/05/4853315t1h2ae9.jpg)
/nginx/o/2017/10/30/7266745t1h991f.jpg)
Reformierakonna Kuusalu piirkonnaorganisatsiooni juht Margus Soom (58) hääletati tänavu suvel ametisse sugulaste abiga, kes alles mõni päev varem piirkonda peakontori heakskiidul registreeriti. Pealtnäha pisikese piirkonna omavahelises pusklemises joonistuvad välja erakonna üleriigilise organisatsiooni eri leerid.
Juuli lõpuni juhtis oravapartei Kuusalu piirkonnaorganisatsiooni (PKO) Andres Paomees, kes oli ka kohaliku vallavolikogu esimees. Kahtlase sisevõitluse tagajärjel kukutati ta piirkonnaorganisatsiooni esimehe kohalt ja kohalike omavalitsuste volikogude (KOV) valimistel kandideeris ta juba edukalt valimisliidu Ühine Kodu nimekirjas. Samal ajal lõppes uue juhi Soomi kandideerimine häälteostmise kahtlustusega vahetult pärast valimisi.
Postimehe käsutuses oleva kirjavahetuse kohaselt sai Paomehe erakonna vastu kandideerimine alguse sellest, et erakonna peakontor polnud rahul sealse piirkonna tööga. Siselisti kirjades nimetab erakonna peasekretär Tõnis Kõiv Kuusalu PKOd sisuliselt surnud piirkonnaks.
Andres Paomehe (57) sõnul oli ta viimastel aastatel varasemast tõesti passiivsem, sest vanust juba on piisavalt ning tervis pole viimastel aastatel kõige parem olnud. Ent tal oli uueks juhiks valmis oma kandidaat Urmo Ristisaar (30).
Mingil põhjusel muutusid omavahelised suhted aga selliseks, et erakonna peakontor nägi piirkonna juhina pigem Margus Soomi. Siinkohal on oluline mainida, et ta on hea sõber tuntud reformierakondlase, turvaettevõtja Jaanus Rahumägiga, kes toetas jaanuaris toimunud sisevalimistel just Hanno Pevkuri kandidatuuri.
Kuusallu Raasiku kaudu
Rahumägi on pannud õla alla filmile «Relvitu võitlus», mis pidi rääkima Eesti karate ajaloost. Karate ongi kahe mehe sidujaks, sest Soom on karatetreener ning Rahumägi Eesti Karate Föderatsiooni juht.
Seetõttu sobis Soom paremini ametisse ka erakonna juhtkonna silmis. Ent kuna Paomees oli endiselt Kuusalu piirkonna juht, polnud Soomil võimalik senises juhtimises muudatusi teha, sest Paomees ei kutsunud kokku üldkoosolekut. Lõpuks selleni 28. juulil siiski jõuti.
Samal ajal soovis Soom enda kandidatuuri õnnestumiseks tuua piirkonda juurde oma sugulasi ja lähikondseid. Kokku 12 inimest. Sellest oleks piirkonna ülevõtmiseks piisanud. Kuna aga üldkoosolekut ei toimunud, siis ei saanud ka inimesi vastu võtta.
Seetõttu mõeldi välja kaval plaan, mille alusel liitusid 12 Soomi toetajat Raasiku piirkonna organisatsiooniga ja seejärel tõstab erakonna peakontor nad avalduse alusel ümber Kuusallu. Selleks pidid Raasiku inimesed nad vastu võtma, kuid esialgu polnud nood nõus.
Selle märgina saatis kohalik oravaparteilane Aare Ets erakonna peasekretärile Kõivule kirja, milles seadis säärase «sisedemokraatia» kahtluse alla. Kõiv põhjendas käiku sellega, et Kuusalu piirkond on varjusurmas ning et inimeste erakonda juurde toomine on ju positiivne.
Seejärel avaldas 12 inimese vangerdamisele vastuseisu ka endine riigikogulane, samuti Raasiku PKO liige Andre Sepp, kuid ka temale vastas Kõiv sarnase tiraadiga. Seepeale sekkus olukorda ka skandaalse mainega Kalev Lillo, kes ütles, et niisugune teguviis on puhtal kujul «Res Publica tegemine» ning et sellist praktikat pole erakonnas kunagi varem olnud.
Skeemi see aga ei peatanud: Soomi seltskond võeti Raasikul vastu ja tõsteti Kuusallu üle. 28. juulil toimus Kuusalus üldkoosolek ja uueks piirkonnajuhiks valitigi Soom. Nagu arvata võis, sai ta hääletusel 12 häält nelja vastu.
Esialgu väljendus sellise käigu mõju vaid selles, et Paomees ja tema kolm mõttekaaslast otsustasid kohalikel valimistel kandideerida valimisliidu Ühine Kodu nimekirjas, kus nad ka valituks osutusid. Samal ajal pääses erakonnast volikogusse vaid Soom ise.
Ei tea, kas Soom sai innustust erakonna sisedemokraatia võludest, kuid üsna pea pärast valimisi tuli teade, et teda kahtlustatakse häälte ostmises. Nimelt pöördus mitu inimest politseisse, sest reformierakondlane olevat ostnud kohalikelt viinaninadelt hääli. Kuigi Soom esialgu kriminaaluurimist eitas, kinnitas kahtlustuse esitamist eile Postimehele riigiprokuratuuri pressiesindaja.
Nii nagu pärast kahtlustuse saamist, ei soovinud Soom ka eile loosse selgust tuua. Saades teada, et ta räägib ajakirjanikuga, ütles kohalik poliitik «Aitäh!» ja katkestas kõne.
Mõneti võikski ju selle pisikese tüli sinnapaika jätta, kuid juhtumist joonistuvad hästi välja erakonna erileerid. Nimelt on Harjumaa piirkondade ülesehitamisega tegelenud väga aktiivselt Kalev Lillo. Tema toetas teatavasti erakonna sisevalimistel esimehe kohale Kristen Michalit.
Ent toona võitis valimised Pevkur ja Lillo pidi õige pea oma töökohalt erakonna kontoris lahkuma, misjärel asus ta juhtima erakonna Harjumaa PKOd. 2006. aastast Kuusalu piirkonda juhtinud Paomeest võibki tegelikult pidada erakonna senise pealiini pooldajaks.
Kuna erakonda tuli aga uus liin ehk Pevkuri-Kõivu liin, siis polnud tema positsioon enam nii tugev ning Paomees polnud erakonna asja ajamisest nii huvitatud. Hea inimene sellele kohale oli Soom.
Kolmel liinil ise huvid
Erakonna asjadega hästi kursis olevate reformierakondlaste sõnul on juhtum näide sellest, kuidas enne 2019. aasta valimisi pannakse erakonnas paika jõujooni.
Sisuliselt joonistub välja kolm võimukeset. Ühte neist kuuluvad praegused juhid: Pevkur, Kõiv ja neile lähedal seisev isik. Teine liin on erakonna endine peakontor ja n-ö tagatoa inimesed ehk need, kes toetasid esimehe valimistel Kristen Michalit. Kolmanda jõu moodustavad Siim Kallas ja Kaja Kallas, kellel on nii erakonna sees kui ka tavavalijate seas alati suur toetus.
Enne riigikogu valimisi on vaja selgeks saada, kes võiks olla erakonna peaministrikandidaat ja tema meeskond, teisisõnu valimisnimekirja esiots. Esinumbri variantidena käivad läbi Pevkur, mõlemad Kallased, aga ka näiteks Jürgen Ligi. Seetõttu ongi oluline tegeleda kõikide piirkondadega juba varakult, et sisevalimistel parem positsioon saada.
Erakonna peasekretär Tõnis Kõiv pole nõus, et tegu oleks justkui erakonna sisevõitlusega. Tema sõnul on iga piirkonna juhil omad kohustused ja üks neist on regulaarselt oma inimestega suhtlemine, kohtumine ja koosoleku pidamine.
«Endine Kuusalu PKO esimees Andres Paomees ei saanud mitme aasta jooksul selle kohustusega hakkama, ja otsida sellele tagantjärele ettekäändeid või vabandusi paistab eneseõigustusena. Keegi ei pea kellelegi meele järele olema, aga kõik peavad oma tööd tegema. Ka erakonna PKO juhina,» selgitas peasekretär.
Samuti on Kõivu sõnul kahetsusväärne, et Soom sai kahtlustuse häälteostus. «Reformierakonnas on häälte ostmise suhtes nulltolerants. Seda juhtumit politsei praegu uurib ja ma ootan kiiret lahendit. Loodame siiski, et tegemist on osaga võimuvõitlusest ja meil ei tule oma uues Kuusalu juhis pettuda. Kui aga häälte ostmine leiab kinnitust, siis ei ole sel inimesel Reformierakonnas kohta,» lisas ta.
Kommentaar
Hanno Pevkur, Reformierakonna esimees
Reformierakonnas on piirkonnad vabad ise oma otsuseid tegema. Küll peavad kõik tehtavad otsused olema kooskõlas meie reeglite ja hea tavaga. Sisedemokraatia on minu jaoks äärmiselt oluline ja mingit ebaselgust olla ei tohi. Ja loomulikult on oluline, et piirkonnaorganisatsiooni juhtival inimesel oleks ideid, kuidas kohalikku elu edasi viia, et ta oleks motiveeritud seda tööd tegema ja kohalikud seda inimest ka usaldaksid.