/nginx/o/2017/04/18/6563743t1hd1e6.jpg)
Valitsus on eraldanud riigieelarvest 20 miljonit eurot, et viia kiire internet kodudesse ka maapiirkondades. Teenusepakkujate leidmiseks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsustanud korraldada üle-eestilise konkursi. Eesmärk on tagada kiire internetiühendus kõikjal Eestis võimalikult kiiresti ja kuluefektiivselt. Kui selleks tuleb esialgseid plaane muuta, oleme ka selleks kohustatud.
Sügisel andsid erasektori esindajad, näiteks Telia ja Elektrilevi, meile teada, et plaanivad olulisemalt jõulisemalt lairibasse investeerida. Saime ka sellest aru, et maakonnapõhised ärimudelid ei pruugi tööle hakata, kui arvestada uusi erasektori investeeringuid.
Kui erasektor rajab oma jõul kiire interneti kõikidesse tihedamini asustatud punktidesse, on maakonnapõhiste ärimudelite toimimine ohus: ainult metsataludesse interneti viimisega ei ole võimalik opereerimiskulusid katta.
Erasektori võimekus ise investeerida võimaldab oluliselt tõhusamalt lõpptulemuseni jõuda. Kui esialgu oli plaanis 20 miljoni euroga katta kolm-neli maakonda kiire internetiga maakondliku rahastusmudeli järgi, siis arvestades sideoperaatorite ja Elektrilevi plaane, on esialgse hinnangu järgi võimalik sama rahaga katta terve Eesti viie-seitsme aastaga.
Omavalitsuste toetamise mudel nägi ette riigi koguinvesteeringut suurusjärgus 70 miljonit, millele lisanduks 100 miljoni euro ulatuses omavalitsuste raha. Seega võtab antud mudel omavalitsustelt kohustuse ise investeerida, see tähendab laenu võtta, ja hoiab kordades kokku maksumaksja raha, võimaldades samal ajal lõppeesmärgi kiiremini täita.
On väga oluline ümber otsustada, kui selleks on kaalukad argumendid. Oleme õppinud kas või SKAISi (sotsiaalkindlustusameti infosüsteem – toim) projekti näitel, et heast ideest võib saada läbikukkumine, kui muutustega ei arvestata.
Maakondade esindajad on teinud suure eeltöö, aga tegemist ei ole nendelt vaiba jalge alt ära tõmbamisega. Riigi huvi on endiselt pakkuda inimestele sama teenust, lihtsalt investeeringutega on võimalik alustada varem ning projekt on ka maksumaksjale soodsam. Küsimus pole, kes rajab võrgud. Küsimus on, kui paljudele inimestele ja kui madala hinnaga internetiühendus koju tuleb.