Liikluskindlustuse Fond hoiatab, et kuna homsest kehtivad nii taksodele kui sõidujagajatele ühtlustatud reeglid, siis tuleb sõidujagajail kindlustusseltse oma tegevusest teavitada – vastasel juhul võib neid kindlustusjuhtumite korral oodata näiteks mitmekordne omavastutustasu.
1. novembril jõustuv ühistranspordiseaduse muudatus ühtlustab taksojuhtidele ja sõidujagajatele kehtivad reeglid, käsitledes sõidujagamist edaspidi infoühiskonna teenuse vahendusel taksoteenuse osutamisena.
Liikluskindlustuse Fondi juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul on sõidujagamine alates 1. novembrist sisuliselt taksoteenus ning kindlustusandjad peavad seda tavaliselt oluliseks riskiasjaoluks kohustusliku liikluskindlustuse ja vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingute sõlmimisel.
«Sõltumata sellest, kas teenust osutatakse põhitöökohana või üksnes aeg-ajalt, soovitame sõidujagamise teenust pakkuvatel sõidukiomanikel täpsustada kindlustusandjaga, kas ja millistel tingimustel kehtib kindlustuskaitse. Kindlustusandjate eest info varjamine võib kaasa tuua probleeme kindlustusjuhtumi hüvitamisel ja kindlustuslepingu uuendamisel,» ütles Jesse.
Fond märgib, et kindlustusseltsidel on võimalik saada ka endal infot sõidujagajate kohta majandustegevuse registrist, seega pole oma tegevuse varjamisel suurt mõtet. Taksode kindlustamine on aga kordades kallim võrreldes tavasõidukitega.
«Minu auto tavakindlustus on 180 eurot aastas, taksol aga 880 aastas,» ütles üks taksojuht Postimehele. Teine tõi näitena, et tavaautol on kuus kindlusmakse 37 eurot, taksol aga 94 eurot.
ERGO kindlustusdirektori Andres Konsapi märkis, et kui liikluskindlustuse makse kuus näiteks tavaolukorras on 10 eurot kuus, siis sõidujagamisteenuse pakkujale või taksole on see samadel tingimustel (sama sõiduk, juht) 30 eurot kuus.
Swedbanki liiklus- ja kaskokindlustuse valdkonnajuhi Kristjan Ahvena sõnul satuvad sõidukid, mis osalevad liikluses rohkem (näiteks taksod), satuvad ka sagedamini liiklusõnnetustesse.
«Kahjusagedus on kindlasti üheks parameetriks, mida kindlustusmakse arvutamisel arvesse võetakse, seda nii taksode kui muude sõidukite puhul. Kuna aga kindlustusmaksete arvutamisel võetakse lisaks arvesse mitmeid teisi riskiparameetreid, ei anna keskmise hinnaerinevuse väljatoomine sõidukijuhile paraku tõepärast pilti tema makse muutuse kohta,» ütles Ahven.
ERGO kindlustusdirektori Andres Konsapi sõnul käsitleb ERGO hinnastamisel sõidujagajaid võrdselt taksodega, nii nagu ka uus seadus.
«Juhul, kui sõidujagaja või taksoteenuse osutaja on jätnud sõidujagamisest kindlustusseltsile teatamata, siis on meil liikluskindlustuse osas õigus nõuda kindlustusmakse vahe tasumist ning kaskokindlustuses lisaks ka hüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda,» ütles Konsap.
«Takso- ja sarnaste teenuste tarbeks on ilmselt juba lähiajal tulemas turule teenused, kus hinnastamisel arvestatakse tegelikku läbisõitu ning muid konkreetse sõiduki ja juhiga seotud riskiasjaolusid. Oleme esimese telemaatika lahenduse sel suvel turule toonud ning teenuse edasine arendus on sellele igati loogiline jätk,» lisas Konsap.
Swedbanki liiklus- ja kaskokindlustuse valdkonnajuhi Kristjan Ahvena hinnangul aitab peagi jõustuv seadusemuudatus kindlustusandjatel paremini riske hinnata.
«Kui sõidukit kasutatakse taksona ning seda ei ole poliisile märgitud, oleme praktikas seni kohaldanud vabatahtliku sõidukikindlustuse kahju korral poliisil märgitud omavastutuse kolmekordset määra. Soovitame sõidujagajatel üle vaadata oma kehtiv kindlustuspoliis ning vajadusel muuta sõiduki kasutusala, et vältida olukorda, kus soovitud lisatulu asemel tuleb tegeleda hoopis täiendavate kuludega,» ütles Ahven.
Liikluskindlustust ja sõidukindlustust ehk kaskokindlustust pakuvad ERGO, If, PZU, Seesam, Swedbank, Salva, Inges, BTA, Gjensidige ja Compensa.
Liikluskindlustuse Fond on teinud võrdluse taksode ning muude sõiduautode kahjusageduse erinevustest läbi 15 aasta perioodi: https://www.lkf.ee/sites/default/files/Taksode_ja_muude_soiduautode_riskiohtlikkuse_vordlus2000-2015.pdf