Eesti Energia müügitulu kukkus, kasum aga kasvas

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia juht Hando Sutter (vasakul) ja finantsjuht Andri Avila.
Eesti Energia juht Hando Sutter (vasakul) ja finantsjuht Andri Avila. Foto: Tairo Lutter

Tänavu kolmandas kvartalis teenis Eesti Energia puhaskasumit 16 miljonit eurot, mida on 22 protsenti rohkem kui samal perioodil 2016. aastal. Kontserni kolmanda kvartali müügitulu oli kokku 158 miljonit eurot, mis langes võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga ligi kaheksa protsenti seoses elektrijaamades ja õlitehastes läbiviidud hooldusremontidega.  

Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila sõnul iseloomustavad lõppenud kvartalit paranenud hinnad elektri- ja vedelkütuste turul.

«Naftatoodete maailmaturu hinnad ning elektri keskmised hinnad Nord Pooli hulgiturul olid kõrgemad kui 2016. aasta III kvartalis. Oleme realiseerinud paranenud vedelkütuste ja elektrienergia turuhindasid, sõlmides riskide maandamiseks fikseeritud hinnaga elektri ja vedelkütuste müügilepinguid 2018. aastasse,» sõnas Avila.

Eesti on Baltikumi ja Soome piirkonnas jätkuvalt ainus riik, kus elektritootmine ületab tarbimist. Eesti Energia tootis 2017. aasta kolmandas kvartalis elektrienergiat 2,1 teravatt-tundi, mida on ligi 16 protsenti vähem kui 2016. aasta kolmandas kvartalis. Tootmismahtude vähenemine oli tingitud elektrijaamades läbi viidud hooldusremontidest. Väiksema tootmismahu tõttu alanes elektrienergia müügitulu kaheksa protsenti 80 miljoni euroni.

2017. aasta kolmandas kvartalis tootis Eesti Energia 71 tuhat tonni vedelkütuseid. Võrreldes möödunud aasta kolmanda kvartaliga langes vedelkütuste toodang 17 protsenti. Õlitehaste toonagumahu vähenemine on seotud õlitehases toimunud moderniseerimistöödega. 

Kontserni 2017. aasta kolmanda kvartali kulumieelne ärikasum EBITDA oli 54 miljonit eurot, kasvades aastaga rohkem kui kolm protsenti. Kolmandas kvartalis investeeris Eesti Energia üle 35 miljoni euro, mida on kuus protsenti enam kui 2016. aastal samal ajal.

Poole sellest ehk ligi 18 miljonit eurot moodustasid elektrivõrguga seotud investeeringud, millega on ilmastikukindla võrgu osakaal kogu Elektrilevi jaotusvõrgust tõusnud 83 protsendini. „Käesoleva aasta kolmanda kvartalis liikusime edasi mitme kontserni strateegilise projektiga, mille positiivne mõju ettevõtte konkurentsivõimele avaldub eesolevatel aastatel,“ rääkis Avila.

«Näiteks alustasime Eesti elektrijaama 8. plokis põlevkivigaasi täiendavaks põletamiseks katla ümberehitustöid. Lisaks sõlmisime lepingu oma esimese päikeseelektrijaama ehituseks ning viisime õlitehastes läbi edukad rehvihakke ja põlevkivi segust õlitootmise katsed,» loetles Avila.

2017. aasta kolmandas kvartalis lõppesid ka kontserni viimaste aastate suurima investeeringu  Auvere elektrijaama kottfiltri ehitustööd. Elektrijaam suudab täiskoormusel töötades täita kõiki heitmenorme ning on aasta algusest toonud kokku 1,3 TWh elektrienergiat. General Electric on lubanud jaama Eesti Energiale üle anda käesoleva aasta lõpuks.

Eesti Energia on käesoleva aasta üheksa kuuga teeninud puhaskasumit ligi 78 miljonit eurot ja müügitulu 550 miljonit eurot. Puhaskasumi puhul tuleb aga arvestada ka erakorralise tuluga (66 miljonit), mis Eesti Energia sai seoses Auvere jaama hilinemisega leppetrahvi näol General Electricult.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles