Riik tahab rikkujate alkoholitarbimist mobiilselt jälgida

Kadi Raal
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektrooniline jalavõru.
Elektrooniline jalavõru. Foto: MICHAEL BUHOLZER/REUTERS/Scanpix

Tänasest võib inimesele juba katseaja esimesel päeval määrata GPS-järelvalveseadme. Tulevast aastast soovib riik kasutusele võtta ka seadme, mis kontrollib alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist. 

Täna jõustus seadusemuudatus, mis lubab juba katseaja määramise algusest määrata inimesele elektrooniline järelvalveseade. Senini nägi ülemöödunud aastast kehtiv seadus ette GPS-järelvalveseadme kasutamise võimalust juhul kui tingimisi karistatud isik on käitumiskontrolli nõudeid rikkunud.

Ehkki elektroonilise järelvalveseadme võimalus on seaduses ette nähtud juba alates 2007. aastast, kõnealuseid seadmeid Eestis praegu kasutusel ei ole ning rakendatakse vaid lokaalset jälgimissüsteemi ehk koduvalvet.

Üürikest aega GPS-valvesüsteemi Eestis siiski katsetati. Viimane GPSiga järelevalveseadmete leping sõlmiti 2014. aastal, kuid kuna seadmete puudusi ei õnnestunud kõrvaldada ja nende töökindlust tagada, lõpetati leping 2015. aasta augustis.

«GPS-seademetel oli palju puudusi, millest olulisim oli, et mitmetes kohtades, nagu hoonetes, liikuvates transpordivahendites, ei olnud võimalik valvealuse asukohta kindlaks määrata,» selgitas justiitsministeeriumi avalike suhete juht Kartin Lunt lepingu lõpetamise tagamaid.

Järelvalveseade hoiab vägijoogi tarbimisel silma peal

Ainult koduvalve võimalusega riik piirduda ei plaani. Peagi on kavas GPS-seadmed ja alkoholi tarbimist kontrollivad seadmed kasutusele võtta. Nimelt on riigi tugiteenuste keskusel käimas hange, mille käigus loodetakse lisaks uutele koduvalveseadmetele leida ka eelpool mainitud seadmed.  

Hanke tulemusel plaanitakse kasutusele võtta ka seade, mida üldsõnaliselt võiks kirjeldada kui kaasaskantavat näotuvastusega alkomeetrit, millesse hooldusalusel tuleb ettenähtud ajal puhuda. Samuti saadab seade isiku kohta andmeid jälgimissüsteemi.

Kuna hange alles käib ja võitja pole veel selgunud, siis pole justiitsministeeriumil ka võimalik seadet üksikasjalikumalt kirjeldada. Samuti pole praeguseks selgunud, milliseks järelvalveseadmete hind kujuneb.

Tavapärasest pikemaks on hange veninud, sest tegemist on nn võistleva dialoogiga. «Selle menetlusliigi oluline osa on läbirääkimised erinevate osapooltega, mis on aeganõudvad, kuid vajalikud hankeobjekti täpse kirjelduse koostamiseks,»  vahendas rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialisti Kristina Haavala riigi tugiteenuste keskuse kommentaari.

Hange on kavas lõpuni viia tuleva aasta märtsiks. 

Lunt lisas, et 2015. aastal jõustunud seaduses nähti lisaks alkoholijoovet tuvastava seadmele ette ka narkootiliste ainete kasutamist tuvastava seadme kasutusele võtmist. Usaldusväärset narkootikumide tarvitamist näitavat seadet ei ole veel elektroonilise valve seadmete turul saadaval, kuid selle väljatöötamisega tegeletakse. 

Lokaalne jälgimissüsteem ehk koduvalveseade koosneb kriminaalhooldusalusele koju paigaldatavast lokaalsest seireseadmest ning sellega üle raadioside ühenduses olevast hooldusaluse keha külge kinnitatavast jalavõrust. Lokaalne jälgimissüsteem näitab, kas jalavõru viibib koduvalveseadme  levipiirkonnas või sealt väljas. Kriminaalhooldusametnik koostab hooldusalusele ajakava, kus on fikseeritud ajad, millal peab hooldusalune viibima kodus ja millal kodust väljas.

Häireteated tulevad lisaks ajakava rikkumisele kui:

  • koduvalveseadet liigutatakse või eemaldatakse vooluvõrgust
  • püütakse avada koduvalveseadme korpust või koduvalveseadme SIM-kaardi ava
  • koduvalveseadme või jalavõru raadiosagedustega püütakse manipuleerida
  • jalavõru jala ümbert eemaldatakse
  • jalavõrul kaob kontakt kehaga
  • jalavõru on olnud pikalt liikumatus asendis
  • koduvalveseadet või jalavõru kahjustatakse.

GPS elektroonilise valve seadme eesmärgiks on omada pidevat ülevaadet kriminaalhooldusaluse asukoha kohta ning vajadusel tuvastada reaalajas hooldusaluse asukohta ning liikumisteekonda. GPS jälgimisseade peab jälgimiskeskusega sidet üle GSM mobiilivõrgu. Asukoha kindlaksmääramiseks kasutab seade GPSi ja mobiilsidevõrku. Kriminaalhooldusametnikul on võimalik programmis kindlaks määrata hooldusaluse jaoks kohustuslikud tsoonid ning keelutsoonid (tsoone on võimalik seostada ka kellaaegadega). Tsoonide kohta kehtestatud nõuete rikkumise korral ning seadme jala ümbert eemaldamisel tuleb häireteade. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles