Kui mõni sõber välismaal on küsinud, kuidas eestlased oma naabrite, soomlastega läbi saavad, olen seletanud meie riikidevaheliste suhete põhinemist vundamendil, et peaaegu igal Eesti perel on olnud tuttav soomlane. Minu lapsepõlvemälestus Soomest on veidi omapärane, sest saatus soovis nii, et mingiks ajaks sattus meie pere elama Viiburi taha ehk alale, kus asusid veel paljud soomlaste ehitatud hooned, aga ei olnud enam soomlasi.
Tellijale
Peeter Järvelaid: Kuidas portreteerida soomlast?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast teist maailmasõda olid kunagised Soome alad kuulutatud erirežiimiga piirialadeks ja seal ei tohtinud soomlased elada. Esimese soomlase, kes siiani on sõber, tõi minu ellu kool, sest klassivend oli karjalane, kelle vanaema rääkis elu lõpuni ainult soome keelt. Sõber Viktorist sai meie pere soomlane, kes mingil ajal oli meile vennaga nii hea kaaslane kui meie pere oma inimene.