Peeter Järvelaid: Kuidas portreteerida soomlast?

Peeter Järvelaid. Foto: PP

Kui mõni sõber välismaal on küsinud, kuidas eestlased oma naabrite, soomlastega läbi saavad, olen seletanud meie riikidevaheliste suhete põhinemist vundamendil, et peaaegu igal Eesti perel on olnud tuttav soomlane. Minu lapsepõlvemälestus Soomest on veidi omapärane, sest saatus soovis nii, et mingiks ajaks sattus meie pere elama Viiburi taha ehk alale, kus asusid veel paljud soomlaste ehitatud hooned, aga ei olnud enam soomlasi.

Pärast teist maailmasõda olid kunagised Soome alad kuulutatud erirežiimiga piirialadeks ja seal ei tohtinud soomlased elada. Esimese soomlase, kes siiani on sõber, tõi minu ellu kool, sest klassivend oli karjalane, kelle vanaema rääkis elu lõpuni ainult soome keelt. Sõber Viktorist sai meie pere soomlane, kes mingil ajal oli meile vennaga nii hea kaaslane kui meie pere oma inimene.

Järgmisena meenub kohtumine soomlastega Ungari reisil, kus vana sõjamees, kuuldes, et oleme eestlased, kuulutas üle reisibussi, et eestlased on soomlaste relvavennad. See ütlus läks mulle väga hinge. Mulle on ta suure osa soomlaste sümbol, kes saavad tänu 1939.–1944. aasta vaprusele õpetada nooremaidki põlvi olema valmis kaitsma isamaad.