Tänasest kehtib teist korda vahele jäänud roolijoodikutele kohustuslik šokivangistus

Aastate jooksul on politseinikud kuulnud roolijoodikute absurdseid põhjendusi, millega oma tegu õigustada proovitakse. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Täna jõustusid suvel riigikogus heaks kiidetud karistusseadustiku muudatused, millega kohtunik peab korduvalt vahele jäänud roolijoodikule ja purjuspäi raskele liiklusõnnetuse põhjustajale igal juhul šokivangistuse määrama.

Riigikogus 58 poolthäälega (24 vastu) juunis heaks kiidetud seaduseelnõuga nähakse korduvalt sõiduki joobeseisundis juhtimise eest ette kohustuslik šokivangistus. Kuriteo puhul on täielik karistusest tingimisi vabastamine välistatud.

Karmimate karistuste alla kuulub joobes sõidukijuhile korduva rikkumise eest juhtimisõigusest kindel ilmajäämine ning selle kestus hakkab sõltuma süüteo raskusest. Kui inimene juhib sõidukit kriminaalses joobes mitmendat korda, jääb ta juhtimisõigusest igal juhul ilma vähemalt kolmeks kuuks.

Seadusemuudatus näeb ette karmimad karistused ka neile, kes põhjustavad purjuspäi raske liiklusõnnetuse. Sel juhul määratakse rikkujale igal juhul lühiajaline šokivangistus.

Rikkujat saab kriminaalkorras karistada ka nendel juhtudel, kus juht tarbib pärast raske liiklusõnnetuse põhjustamist alkoholi või põgeneb sündmuskohalt. Näiteks saab teda sellisel juhul karistada kuni viieaastase vangistusega. Lisakaristusena on võimalik kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist.

Šokivangistuse idee riigikogus läbi surunud justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) teatas pressiteate vahenduseö, et joobes sõidukijuhtimine on Eestis üks levinumaid süütegusid. «Kui me tahame purjus juhtide hulka vähendada, tuleb võimalikku rikkujat mõjutada nii, et ta kartusest tagajärje ees loobuks kuriteo toimepanemisest. See tähendab, et kui senised karistused pole olnud mõjusad, tuleb neid korrigeerida,» lisas Reinsalu. Eesmärk on ministri sõnul vähendada korduvalt rooli istuvate joobes juhtide hulka.

Reinsalu algne plaan oli muuta seadust nii, et korduvalt kriminaalses joobes juhtimise eest on ette automaatselt ette nähtud vähemalt viiepäevane šokivangistus. See plaan sai aga palju kriitikat. Näiteks ütles kauaaegne esikohtunik Helve Särgava toona Postimehele, et tema endise kohtunikuna ei saaks eales sellise asjaga nõustuda.

Seejärel muutis riigikogu õiguskomisjon seaduseelnõud nii, et see jätab kohtunikele roolijoodikutele šokivangistuse määramisel vabamad käed. 5. aprillil riigikogu täiskogu üllatuslikult seaduseelnõud vastu ei võtnud.

Parlament hääletas karistusseadustikku muutvast eelnõust napi häälteenamusega välja kaks muudatusettepanekut, mis puudutasid šokivangistuse sisseviimist ja kohtunikult diskretsiooniõiguse äravõtmist. Neist üht muudatust toetas 33 ja teist 36, vastu oli aga vastavalt 40 ja 38 riigikogu liiget, kusjuures 12 koalitsioonisaadikut jättis mõlemal juhul hääletamata. Meenuta pikemalt: Üllatus riigikogus: roolijoodikute šokivangistamise ettepanekud ei leidnud toetust.

Justiitsministeeriumi teatel on muudatuste eesmärk on lisaks liiklejate vastutustunde suurendamisele pöörata senisest rohkem tähelepanu ka joobes sõidukijuhi kaassõitjatele.

1000-4000 joobes juhti iga päev

Käesoleva aasta kümne kuu jooksul tabati Eestis 2228 kriminaalses joobes sõidukijuhti, mis on 196 võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Aastas tabatakse aga ligi 3000 kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks sama palju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri (vere alkoholisisaldus 1,5 promilli).

Eesti teedel on iga päev hinnanguliselt 1000–4000 alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest päevas kõrvaldatakse liiklusest 10–30 juhti ehk üks kuni kaks protsenti rikkujatest.