Võimuliidu kasud: rambivalguses taimemürk rohelise pealinna tiitli vastu

Keskerakonna ja Roheliste koostöö võib tuua Tallinn sammukese lähemale 2018. aastal Euroopa rohelise pealinna tiitlile, alla valimiskünnise jäänud rohelised saavad aga riigikogu valimisteks suurelt pildis olla ning nii mõnegi Keskerakonna konkurendi hääle endale noppida. 

Keskerakond kutsus Rohelised läbirääkimistele pärast seda, kui otsustati, et sotsidega koostööd Tallinnas ei sünni. Tegevlinnapea ja läbirääkimisi juhtinud Taavi Aas ei vastanud selgelt, kellele koostööidee kuulub. On teada, et möödunud nädala lõpus võttis Rohelistega ühendust keskerakondlasest abilinnapea Kalle Klandorf. Rohelistele tuli see üllatusena, kuid mõistagi ei saanud erakond, kes kohalikke valimisi peab vaid osaks suurest plaanist teha riigikogu valimistel tugev tulemus, kuidagi ära öelda. 

«See tuli üllatusena, aga loomulikult meie eesmärk on läbi viia poliitilisi muudatusi, oma maailmavaadet. Selles mõttes ei saanud me kuidagi ära öelda,» tunnistas Eestimaa Roheliste erakonna esinaine Züleyxa Izmailova koalitsioonileppe allkirjastamise järel. Leppe kõnekaim lubadus on viia Tallinn pestitsiidivabade linnade kaardile. Kas pestitsiidide levik on Tallinnas tõesti nii suur? 

«Isiklikult olen näinud, kuidas Tallinnas käib mees, kellel on balloon seljapeal ja pritsib teede ääri.»

Izmailova sõnul kasutatakse nii teede, mänguväljakute kui ka parkide hooldamisel umbrohutõrjet, mis sisaldab glüfosaati ja teisi erinevad pestitsiide, mis on tervisele ohtlikud ja kahjulikud inimeste tervisele. Samas tunnistab ta, et head ülevaadet, kui palju Tallinnas taimemürke kasutatakse; samuti on taimemürgivahendid poeriiulitelt kõigile kättesaadavad. «Isiklikult olen näinud, kuidas Tallinnas käib mees, kellel on balloon seljapeal ja pritsib teede ääri,» märkis Izmailova. Samuti ei ole tavaks panna hoiatavaid silte, kui tehakse umbrohutõrjet. 

Tallinna linnaga kohtuteed käiva MTÜ Roheline Liikumine tegevust plaanib Roheliste erakond toetada: tegu on eri organisatsioonidega, kuid maailmavaated on neil sarnased. «Me toetame Eesti rohelist liikumist selles protsessis ja püüame omalt poolt anda ka panuse sellesse, et leida võimalikult panus sellesse, et leida võimalikult keskkonnasäästlik lahendus ja inimeste soove arvestades seal Reidi teel,» sõnas Izmailova. 

Aas: see saab olema kindlasti võrdne partnerlus 

«Kuna Eestimaal on erakondi mõnevõrra rohkem kui on erakondi Tallinna linnavolikogus, siis tõepoolest sündis see mõte, et kohtume ka Rohelistega, räägime nendega. Esimese kohtumise tulemus oli juba väga positiivne. Me leidsime, et meil on tõepoolest väga suur ühisosa, meil on väga palju neid asju, mida juba praegu Tallinnas tegelikult tehakse või mida me oleme plaaninud teha. Ja loomulikult tuli Roheliste poolt ka uusi mõtteid ja sealt edasi tegelikult ei olnud meil väga raske jõuda koalitsioonilepinguni,» vastas Tallinna linnapea kandidaat Taavi Aas küsimusele, miks otsustati Rohelistega koalitsioonilepe teha. Aas ei vastanud, kes konkreetselt selle idee välja käis.

Mida arvab Aas mõttekäigust, et tegu võis olla savisaareliku käitumisega, vaata lähemalt videost!

Klandorf: proovime juba aastaid saada rohelise pealinna tiitlit

Roheliste ja Keskerakonna koostöö on väga hea ja korrastab ka linnas ainuvõimul olijaid. «Roheline mõtteviis on Talinnale ja Tallinna elanikele väga südamelähedane, sest juba aastaid oleme proovinud saada Euroopa rohelise pealinna tiitlit,» selgitas Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. 

Ka Klandorf kinnitas, et idee Rohelistega koostööd teha sündis erakonnasiseste arutelude käigus. «Aga kuna meid pidevalt süüdistatakse selles, et me tahame kõike ise teha ja valitseda ja sedasi, siis meie ei olnud rahul selle mõtteviisiga ja leidsime kõige lähedasema erakonna,» sõnas Klandorf. Lisaks rohelisele mõtteviisile sümpatiseeris Klandorfile Roheliste käitumine valimiste-eelsetel debattidel. 

«Nad ei rünnanud – nii nagu meiegi – debattide vältel teisi erakondasid, vaid soovitavad, pigem arutlevad. Ja see meile väga sümpatiseeris juba sellest ajast,» sõnas ta. Lõplik otsus sündis Klandorfi sõnul siis, kui otsustati sotsiaaldemokraatidega Tallinnas võimu mitte jagada. Rohelistele abilinnapea koha andmine toob erakonna rohkem pildile ning võib ka Keskerakonna konkurentidelt omakorda hääli noppida. Seda viimast keskerakondlased avalikult tunnistada ei soovi, küll aga avaldatakse heameelt Roheliste võimaliku edu üle. 

«Meil oleks kindlasti väga hea meel, kui nad kasvõi riigikogu valimistel saaksid selle künnise ületatud, et nad riigikokku saavad. Aga ka nelja aasta pärast kohalikel valimistel on nad kindlasti tugevamad nii Tallinnas kui ka mitmel pool mujal,» sõnas Klandorf.

MIKS ON TALLINNALE OLULINE ROHELISE PEALINNA TIITEL?

Vastab abilinnapea Kalle Klandorf: 

Pärast seda, kui Jüri Ratas linnapeane selle algatas, pole me siiani saavutanud seda. Viimasel korral olime päris lähedane sellele. Kui linn on mingi asja algataja, tahab ta kindlasti seda tiitlit saada ja tahab tutvustada oma linna sellelt seisukohalt Euroopas.

Me oleme väga palju ära teinud. Eks me õpime ja meie tulemused lähevad paremaks. Ma arvan, et tänu Rohelistele saame veel mingi aktsendi juurde sellele asjale: teeme, arutame, kindlasti saame mingeid ideid juurde. Arvan, et meil on päris suured lootused. Tegime paar nädalat tagasi avalduse ära, et osaleme jällegi Euroopa rohelise pealinna konkursil.