Reportaaž: Kelle ülesanne peaks olema Ida-Ukraina põldude demineerimine?

Kerstin Meresma
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Demineerija Myrna Dolyna lähedal põllul tööl.
Demineerija Myrna Dolyna lähedal põllul tööl. Foto: ECHO

Miinid koos muutuva konfliktijoonega ei liigu. Need jäävad kunagistele sõjatandritele – põllumaadele ja metsaalustesse, kus nüüd, kui sõjategevus käib kaugemal, liiguvad tsiviilelanikud. Ukraina valitsus neist ja vastastest Ida-Ukrainasse maha jäänud miinide demineerimisega ei tegele. 

See on jäetud välismaiste humanitaarorganisatsioonide õlule, kes üritavad nüüd miinidest vabastada näiteks Ida-Ukraina põlde, et kohalikud maaharijad need taas kasutusele saaksid võtta.

Eriti ohtlikud on miinid lastele, sest tihti on jalaväemiinid ja muud lõhkeseadeldised maskeeritud nii, et need võib segi ajada mänguasjadega. Keegi ei tea täpselt, kui palju tsiviilelanikke ja võitlejaid maamiinide ning muude sõjast maha jäänud lõhkeseadeldiste plahvatustes vigastada või surma on saanud. Eri hinnangutel jääb ohvrite arv 1200 ja 10 000 inimese vahele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles