Savisaare protsessi jätkumine lükkus detsembri keskpaika

Harju maakohtu kohtunik Anne Rebane. Foto: Liis Treimann

Korruptsioonis süüdistatava Keskerakonna eksliidri Edgar Savisaare kohtuprotsessi tuleb kohtuniku arstlike uuringute tõttu paus vähemalt kuni detsembri keskpaigani.

Algselt pidi Savisaare protsess jätkuma teisipäeval, kuid kuna kohtunik vajas arstlikke uuringuid, lükati esmalt istungi aeg edasi 14. novembrile. Kolmapäeval selgus aga ootamatult, et ka sellel ajal ei saa kohus istungitega jätkata ning uus istungi aeg on esialgu määratud 12. detsembrile.

Kohtu pressiesindaja sõnul on kohtuniku asendamise süsteem kirjas tööjaotusplaanis – vajaduselt antakse kohtuasi teisele kohtunikule, et oleks tagatud mõistlik menetlusaeg. Praegu kohtunikku asendada veel ei plaanita.

Algse plaani järgi pidid eile sõna saama veel prokuratuuri kutsutud viimased tunnistajad, seejärel on süüdistaja omapoolsed tõendid esitanud ja kord jõuab kaitsjate esitatud tõendite uurimise kätte.

Savisaare korruptsioonisüü uurimine algas Harju maakohtus 12. juunil, kui kohtualused kinnitasid, et neile esitatud süüdistus on arusaadav, kuid nad ei tunnista end süüdi. Vaid eksminister Villu Reiljan võttis süü omaks ning praeguseks on kohus tema ka kokkuleppemenetluses süüdi mõistnud.

Kohus on seni jõudnud kuulata prokuratuuri kutsutud tunnistajaid, teiste hulgas reklaamiärimees Paavo Pettaid, ehitusärimeest Tarvo Tederit, riigikogu liiget Siret Kotkat, Tallinna tegevlinnapead Taavi Aasa, endist ministrit Ain Seppikut, Tallinna linnasekretäri Toomas Seppa ning Keskerakonna peasekretäri Mihhail Korbi. Ühtlasi on käinud tunnistajatena ütluseid andmas mitmed ärimees Alexander Kofkini alluvad, ärimees Hillar Tederi firmade töötajad ja Tallinna linnavalitsuse praegused ning endised töötajad.

Süüalustest on oma ütlused andnud Reiljan ja Tallinna endine linnaametnik Priit Kutser. Neist viimane lootis, et tema süüasi lõpetatakse oportuniteediga, kuid riigiprokuratuur polnud sellega päri.

Kohus on jõudnud kuulata ka jälitustoimingutega kogutud helisalvestisi ja uurida kirjalikke tõendeid. Ühtlasi avaldas kohus, et ei nõustu osade kaitsjate taotlusega lõpetada nende kaitsealuste osas süüasi mõistiliku menetlusaja möödumisega. «Menetluse lõpetamine sellel motiivil saaks tulla kõne alla viimase abinõuna ja kohus leiab, et praegu sellist viimast abinõu rakendada ei ole põhjust. Eelkõige seetõttu, et kohtul puudub praegu täielikult ülevaade asja mahukusest. Praegu on selline otsustus menetlus lõpetada mõistliku menetlusaja möödumisega ennatlik,» märkis maakohus.

Kohus on uurinud ka kirjalikke tõendeid Savisaare finantsasjade osas, avaldades, et Savisaar armastas omada sularaja ning lasi teistel kinni maksta oma igapäevaseid olmekulusid.

Protsessi algust ilmestas Savisaare kehv tervis ja kiirabi viis ta mitu korda istungitesaalist haiglasse, hiljem pole Savisaare tervisemured enam kohtupidamist seganud.

Riigiprokuratuur esitas mullu novembri lõpus süüdistuse kuritegude toimepanemises Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele, MTÜ-le Eesti Keskerakond, Tallinna linnavolikogu esimehele Kalev Kallole, lisaks veel linnavalitsuse endisele nõunikule ja viiele ettevõtjale.