/nginx/o/2017/10/28/7258923t1hea98.jpg)
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) kaebas reedel Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK) seoses «pealekaebamis-äpi» UNI-FORM haldamisega andmekaitse inspektsiooni ning tegi vastava märgukirja ka EKIile.
SAPTK kaebas Eesti Inimõiguste Keskuse andmekaitse inspektsiooni (18)
13. november 2017, 07:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SAPTK leiab, et EIKi tegevus on läinud vastuollu isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetega.
SAPTKi juht Varro Vooglaid teatas, et sotsiaalministeeriumi kaudu ulatuslikku riiklikku toetust saav organisatsioon on hakanud Eesti-poolseks partneriks platvormi UNI-FORM haldamisel ning tegeleb selles rollis nn seksuaalvähemuste esindajate vastu väidetavalt toime pandud nn viha- ja vaenukõne juhtumite kohta kaebuste kogumise ja menetlemisega, edastades muu hulgas kogutud info rahvusvahelisse keskandmebaasi.
«Paljude inimeste jaoks on selline tegevus, mille käigus õhutatakse kodanikke tagaselja teiste peale n-ö mõtteroimadega seonduvalt kaebusi esitama, eemaletõukav ja õõvastav, meenutades nõukogude ajal levinud koputamist ning reetmist, mis avaldus eriti valusalt küüditamiste käigus ning külvas rahva seas mõõtmatus ulatuses vastastikkust usaldamatust ja vaenu,» toonitas Vooglaid oma kirjas Eesti Inimõiguste Keskuse juhatajale Kari Käsperile.
Samas on Vooglaiu sõnul kõnealune ettevõtmine problemaatiline mitte ainult moraalselt, vaid ka kehtiva õiguse ehk konkreetsemalt isikuandmete kaitse seaduses sätestatud põhimõtete seisukohast.
Pöördumises andmekaitse inspektsiooni poole sedastas Vooglaid, et isikuandmete kaitse seaduse järgi peaks Eesti Inimõiguste Keskus saama isikuandmete töötlemiseks (sh isikuandmete kogumiseks, salvestamiseks, säilitamiseks, kasutamiseks ja edastamiseks) iga laekunud kaebusega seonduvalt kirjaliku nõusoleku neilt inimestelt, kelle kohta kaebusi esitatakse.
Vooglaid lisas, et EIKi poolt inimeste tagaselja kogutavaid andmeid tuleb kindlasti pidada delikaatseteks isikuandmeteks, sest isikuandmete kaitse seaduse järgi käsitletakse delikaatsete isikuandmetena muu hulgas isiku poliitilisi vaateid ning usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmeid, mille raamesse jääb ka suhtumine homoseksuaalsetesse suhetesse ja nn homo- ja gender-ideoloogiasse laiemalt, just nagu ka andmed väidetava süüteo toimepanemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.
Isikuandmete kaitse seaduse järgi võib juriidilist isikut delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiskohustuse või isikuandmete töötlemise muude nõuete eiramise eest karistada rahatrahviga kuni 32 000 eurot.